Peep Peterson: Eesti vajab tööõnnetuskindlustust, ligi pooled firmad ei hinda riske

"Tööõnnetuskindlustus sunniks firmasid reaalselt asjaga tegelema, tegema riskianalüüse ning selle tulemina muutma töökeskkonda ohutumaks," sõnas ametiühingute liidu juht Peep Peterson. Tööõnnetuse käigus tekkinud kahjusid ei hüvitata praegu töötajate vajadustest lähtuvalt, nentis tööala asekantsler Sten Andreas Ehrlich. "Kohtuvaidluses on tööõnnetuse toimumine teisejärguline ning töötajale tekkinud kahjud võivad jääda hüvitamata juhul, kui tööandja tõendab, et ei ole lepingut rikkunud."

Pilt: Scanpix
Eesti

Peep Peterson: Eesti vajab tööõnnetuskindlustust, ligi pooled firmad ei hinda riske

Sandra Lepik/Kairi Ervald

"Tööõnnetuskindlustus sunniks firmasid reaalselt asjaga tegelema, tegema riskianalüüse ning selle tulemina muutma töökeskkonda ohutumaks," sõnas ametiühingute liidu juht Peep Peterson. Tööõnnetuse käigus tekkinud kahjusid ei hüvitata praegu töötajate vajadustest lähtuvalt, nentis tööala asekantsler Sten Andreas Ehrlich. "Kohtuvaidluses on tööõnnetuse toimumine teisejärguline ning töötajale tekkinud kahjud võivad jääda hüvitamata juhul, kui tööandja tõendab, et ei ole lepingut rikkunud."

Eesti ametiühingujuhi Peep Petersoni sõnul saabki kõige turvalisema töökeskkonna tagada tööõnnetuskindlustusega ning kutsehaiguskindlustusega. Tööõnnetuskindlustus võetakse ette esimesena, kuna seda on lihtsam rakendada.

Kutsehaiguskindlustusust on keerulisem rakendada, kuna kutsehaigus kujuneb üldiselt aastakümnetega. "Ministeeriumi praeguste hinnangute põhjal võtab selle ülesehitamine ja rakendamine aega mitu aastat, kuid see luuakse kindlasti."

Kindlustus sunniks riske hindama

Peterson tõdes, et tööõnnetuskindlustuse rakendamine muudaks töökeskkonna inimestele ohutumaks: "Statistika näitab, et ligi pooled firmad ei tee riskianalüüse. Tööõnnetuskindlustus sunniks firmasid reaalselt asjaga tegelema, tegema riskianalüüse ning selle tulemina muutma töökeskkonda ohutumaks."

"Kõige parema töökeskkonnaga riigid Euroopas on näiteks Saksamaa ja Soome. Seal on rakendatud nii tööõnnetuskindlustus kui ka kutsehaiguskindlustus," märkis Peterson.

Firmade jaoks ei tule kindlustusmakse tõttu summad väga palju suuremad, kuid siiski märgatavalt. "See teeks umbes mitusada eurot ühe inimese kohta aastas."

"Tööõnnetuskindlustus ja hiljem ka kutsehaiguskindlustus oleksid väga suureks panuseks töökeskkonna turvalisuse suunas. Niimoodi õnnestuks õnnetusi vähendada ja kui juhtubki õnnetus, siis saaks vajadusel paremini kannatanud inimesi aidata elu ümberkorraldamisel, " kinnitas Peterson lootusrikkalt.

Sotsiaalministeerium arutas täna umbes 80 sotsiaalpartneri, ettevõtte ja huvirühmaga, kuidas muuta töötamise vorme paindlikumaks nii, et see annaks kõikidele töötajatele – olenemata nende töö tegemise viisist – kindlustunde, et nende õigused on kaitstud. Lisaks räägiti huvirühmadega tööõnnetuskindlustuse väljatöötamise kavatsusest, mille eesmärk on suurendada tööohutust ja vähendada tööõnnetuste arvu ning lihtsustada hüvitise saamist töötaja jaoks.

Tänasel arutelul osalenud tööala asekantsler Sten Andreas Ehrlich peab oluliseks, et riigi õigusruum püsiks kiiresti muutuvate tehnoloogiate ja IT-lahendustega ning seeläbi ka erinevate töö tegemise viisidega samas tempos. 

Võlaõigusik leping ei taga kindlustunnet

"Tuhanded inimesed töötavad teiste võlaõiguslike lepingute alusel, mis on küll paindlikud, aga ei taga neile vajalikku kindlustunnet. Näiteks ei ole teiste võlaõiguslike lepingutega töötajatel võimalik kasutada puhkust ning neid ei kaitse töötervishoiu nõuded," ütles Ehrlich.

Maksu- ja Tolliameti andmetel töötas 2016. aastal töövõtu- või käsunduslepingu alusel keskmiselt kuus 33 000 inimest, moodustades kõigist töötajatest 6,1%. Viimastel aastatel on sellise lepinguga töötajate osakaal kõigist töötajatest suurenenud: 2015. aastal oli neid 5,5% ja 2014. aastal 4,1%.

Eestis registreeritakse kuni 5000 tööõnnetust aastas, millest 1200 tagajärg on raske kehavigastus ja see arv on aasta-aastalt suurenenud. Tööõnnetuste tagajärjel jääb aastas tegemata 1,3 miljonit töötundi. Igal aastal hukkub töökeskkonnas inimesi, kelle surma oleks saanud ja tulnud vältida.

Tänasel kohtumisel arutati ka tööõnnetuskindlustuse üle. "See on üks viis parandada tööohutust ja tagada töötajatele tööõnnetuste korral õiglane hüvitis," ütles asekantsler Ehrlich. "Praegu hüvitatakse tööõnnetustega seotud kulud osaliselt riigieelarvest ning lisaks on töötajal õigus nõuda tööandjalt kahjuhüvitist. Tööõnnetuskindlustuse loomisel hüvitaks kulud kindlustusettevõte. Seetõttu oleks inimestel palju suurem kindlus, et kui tööl peaks juhtuma halvim, ei jää tema lähedased hätta," sõnas Ehrlich.

Kindlustus tagab kahjuhüvitise tööandjast hoolimata

Ehrlichi sõnul seisneb peamine probleem selles, et tööõnnetuse käigus tekkinud kahjusid ei hüvitata praegu töötajate vajadustest lähtuvalt. Tööandjatelt kahjuhüvitise saamine on keeruline ning vaidlused võivad jõuda kohtusse. "See võib tähendada pikka ja kulukat kohtuvaidlust olukorras, kus töötaja tervis on tööõnnetuse tõttu kahjustatud. Kohtuvaidluses on tööõnnetuse toimumine teisejärguline ning töötajale tekkinud kahjud võivad jääda hüvitamata juhul, kui tööandja tõendab, et ei ole lepingut rikkunud. Vaidluse keerukuse ning madala teadlikkuse tõttu võivad töötajad ka loobuda kohtusse pöördumisest. Tööõnnetuskindlustus lahendaks selle mure."

Ehrlichi sõnul aitaks süsteemi parandamine kaasa tööohutuse paranemisele ja ennetada tööõnnetusi. 

"Tööõnnetuskindlustuse makse sõltuks sellest, kui ohutu on inimese töökeskkond. See oleks lisaajend nii töötajale kui ka tööandjale tööohutusse panustada – töökeskkonda panustamine tooks otsest rahalist kasu," ütles asekantsler Ehrlich.  "Ühtlasi teeme ettepaneku vähendada teisi tööjõumakse keskmise kindlustusmakse suuruse võrra, et tööandjate maksukoormus keskmiselt ei suureneks."  

Eesti Ametiühingute Keskliidu esimehe Peep Petersoni sõnul on paindlike töösuhete kohapealt ametiühingul olnud juba pikemat aeg selge arusaam kahes põhilises punktis. Esiteks, et töökeskkonnas rakendatakse reegleid nii välismaalt tulnud töötajatele kui FIE–dele ühtemoodi, ja teise punktina kaugtöö reglementeerimine, kus vastutustundlikud inimesed ei vajaks nii suurt tööõiguskaitset. "Me ei ole kaugtöö reguleerimise vastu, aga me tahame seda jälgida, et kõik õigesti läheks," sõnas Peterson.

Petersoni sõnul ollakse aga täielikult vastu plaanile soodustada ajutisi töölepinguid ja miinumum-maksimum tundide osas. "Sellele me oleme täiesti vastu ja ütleme, et nii ei saa. Seda võib lubada sektorites, kus see on tasakaalustatud, aga üks seadus kõigile Eestis ei toimi," lisas Peterson.

Laadimine...Laadimine...