Pelgulinna gümnaasium avas lastele füüsika  õpetamiseks lennukooli

"Tulevikueesmärk, mille saavutamisele laste droonidega õpetamine kaasa aitab, on teada saada, kuidas lennata kunagi teistele planeetidele elama," ütles droonide abil matemaatikat ja füüsikat õpetava Pelgulinna gümnaasiumi direktor Tõnu Piibur. "Mina sellega hakkama ei saa, kuid ma aitan järgmistel põlvkondadel sihti seada."

Pilt: Birgy Lorenz
Haridus

Pelgulinna gümnaasium avas lastele füüsika õpetamiseks lennukooli

Ivo Karlep, Oliver Õunmaa

"Tulevikueesmärk, mille saavutamisele laste droonidega õpetamine kaasa aitab, on teada saada, kuidas lennata kunagi teistele planeetidele elama," ütles droonide abil matemaatikat ja füüsikat õpetava Pelgulinna gümnaasiumi direktor Tõnu Piibur. "Mina sellega hakkama ei saa, kuid ma aitan järgmistel põlvkondadel sihti seada."

Pelgulinna gümnaasiumis on nüüd terve hulk väiksemaid ja suuremaid droone, mida kool eri õppeainete jaoks kasutama õpetab. 6. klassi õpilase Richard Vachteli sõnul pakuvad droonid tavalisele koolitööle põnevat vaheldust. "Kõige põnevam on just eri tüüpi droone katsetada," ütles ta. "Üsna lühikese ajaga, mil droone on toodetud, on neist  loodud väga palju mudeleid. Näiteks ise Legodrooni kokku panna on päris äge."


Vachteli kinnitusel annab droonide lennutamist näiteks matemaatika õppimisega väga hästi ühendada: "Droonide lennutamisel on tähtis arvestada tuulega, tugeva tuule korral peab arvutama, et droon ära ei lendaks."


Doonide näidislennutamisel selgus, et nende äralendamist pole vaja karta. Pisikesed lennumasinad maandusid väga täpselt, suisa väljasirutatud peo peale.


Õppimine võib olla seiklus


Piiburi sõnul on ta kindel, et ka õppimine võib olla seiklus. "Droonide lennutamine on põnev väline pool, me tegelikult ei mängi väikeste lendavate robotitega," rääkis direktor. "Sisu on näiteks see, et miks droon lendab ja kuidas saada ta lendama. See aitab matemaatikat ja füüsikat päris ellu viia ja näitab, kuidas need õppeained maailmas vajalikud on. Varem oleme omandanud teadmisi vaid õpikust või arvutiekraanilt, nüüd teeme selle arvutipildi elavaks. Kui võrrandid klapivad ja lahenduskäik on õige, saab ka droon õhku tõusta."


Piibur nentis, et suured tulevikuunistused algavad väikestest asjadest. "Mõned koolid on laste tänapäevaseks harimiseks ette võtnud robotid, meie droonid," lausus ta. "Kuid  kaugem tulevikueesmärk, mille saavutamisele laste taoline aerokool kaasa aitab, on teada saada, kuidas lennata kunagi teistele planeetidele elama. Mina sellega hakkama ei saa, kuid ma aitan järgmistel põlvkondadel sihti seada. Lapsed ei pea käima tunnis ainult selleks, et õpetajalt häid hindeid saada, vaid et me inimkonnana kuhugi välja jõuaks."


Kooli IT-arendusjuhi Birgy Lorenzi sõnul rajati droonilabor ehk aerokool selleks, et uurida, kuidas droonide kasutamisega õppetööd praktilisemaks muuta.  "Tehnoloogia ja robootika areng on üha kiirem ning mehitamata sõidukite kasutamisvaldkond aina laieneb,"  lausus ta. "Nagu teame, on droonid kasutusel näiteks äris, põllumajanduses ja riigikaitses. Me tahame õpiülesannete lahendamisel kasutada moodsat tehnikat ja droone nii, nagu seda teevad linnaplaneerijad, keskkonnaspetsialistid, metsandustöötajad, geoloogid jt elualade esindajad."


Selgitamaks, kuidas droone eri ainete õpetamisel paremini kasutada, võttis gümnaasium appi ka kooli aineeksperdid.

"Kokkuvõttes saavad aerokoolist kasu meie õpilased, õpetajad ja lastevanemad, samuti teiste koolide hariduse ja tehnoloogiaga töötajad, koostööpartnerid ja kogukond,"  nentis Lorenz. "Soovime olla ka infoühiskonna arengu üheks eeskõnelejaks hariduses ning jagada oma kogemust ja teavet laiemalt. Kuna meie kooli külastab arvukalt välismaalasi, näitame suunda ka maailmale."


Kõigile kasuks


Pelgulinna gümnaasium on juba neljas Tallinna haridusasutus, mis õpetamiseks moodsa tehnoloogia saab. Tallinna haridusameti juhitava projekti #EduInnoLab käigus saavad innovatsioonilaborid kaheksa siinset haridusasutust. Laboritesse koondatakse teadmised ja oskused, kuidas uuenduslikke seadmeid ja meetodeid õppetöös rakendada, ning parimaid mõtteid hakkavad koolid ja lasteaiad ka ellu viima. Projekti raames avatakse koolides kaks Lego innovatsioonistuudiot, kaks Makeblock’i stuudiot, üks aerokool ja üks liitreaalsuse stuudio, lasteaedades aga kaks roboaeda. Projektis osalevad Kullatera lasteaed, Liikuri lasteaed, 21. kool, 53. keskkool, Kesklinna vene gümnaasium, Lilleküla gümnaasium, Pelgulinna gümnaasium ning Südalinna kool.


Abilinnapea Tõnis Möldri sõnul läheb meil tehnoloogiateadmisi ja -oskusi igapäevaelus aina rohkem vaja, mistõttu tuleb neid ka varakult õpetada. "Samamoodi nagu tehnoloogia on saanud igapäevaelu osaks, väljub tehnoloogiaõpe huviringide raamest ja saab koolitundide tavaliseks osaks," lisas Mölder

Laadimine...Laadimine...