Perearst Joller: digitaalsete kanalite turvalisus jätab soovida

"Terviseandmeid ei ole turvaline näiteks skype’i või mõne muu digitaalse kanali kaudu vahetada," ütles tunnustatud perearst Karmen Joller Tallinna Kivimäe perearstikeskusest. "Kumbagi neist kanalitest ei loeta tegelikult turvalisteks, et vahetada seal tervisealast infot."

Pilt: Scanpix/ Foto on illustreeriv
Tervis Eesti

Perearst Joller: digitaalsete kanalite turvalisus jätab soovida

Vesta Reest

"Terviseandmeid ei ole turvaline näiteks skype’i või mõne muu digitaalse kanali kaudu vahetada," ütles tunnustatud perearst Karmen Joller Tallinna Kivimäe perearstikeskusest. "Kumbagi neist kanalitest ei loeta tegelikult turvalisteks, et vahetada seal tervisealast infot."

"Kumbagi neist kanalitest ei loeta piisavalt turvaliseks, et vahetada seal terviseinfot krüpteerimata kujul," selgitas dr Joller. Tegelikult vajavad perearstid tarkvarasisest suhtluskanalit, kus nii arst/õde kui ka patsient end ID-kaardi abil identida saaks. "Esmalt tuvastatakse isik, seejärel saab suhelda perearstikeskusega, kus olenevalt olukorrast vastab kas arst või õde," rääkis Joller. E-maili teel suhtlemise riukalikkuse kohta tõi Joller näite, et kui talle kirjutab patsient, kes väidab end olevat Tiina, aadressil jupsik123@hot.ee ja kirjutab, et räägib oma tütrest, siis ei tea ju perearstikeskus üldse, kellest jutt käib. Jolleri sõnul on niimoodi võimalik ka identiteeti võltsida, kusjuures perearstikeskustes identiteedivõltsimist üldiselt ei kahtlustata.

Inimesed peaksid olema teadlikumad

"Terviseinfo peaks seaduste järgi liikuma krüpteeritult ja inimesed peavad olema teadlikud, milliseid andmeid on turvaline saata e-maili teel," selgitas Joller. Ta ütles, et praktikas vastatakse perearstikeskustes inimeste küsimustele nii meilitsi kui telefoni teel, sest inimesel ei ole alati vajalik ega mõistilk perearstikeskusse vastuvõtule tulla. Muresid saab rääkida ka telefoni teel. "Samas - ka telefoniühendus ei ole ju krüpteeritud. Terviseinfo digitaalne liikumine meedikute ja patsientide vahel on tegelikult hall ala: IT-turbe spetsialistid annavad oma soovitused, praktikas aga pole nende soovituste rakendamine alati võimalik,“ selgitas Joller laiemalt. „Meie keskuses saab näiteks töövõimetuselehe alustamiseks ja lõpetamiseks saata SMSi või e-maili, nagu ka retsepti pikendamiseks. Ka lihtsamatele tervist puudutavatele küsimustele olen meili teel vastuse andnud.“ Tema sõnul on meili ja muude digikanalite kaudu kõige õigem lahendada pigem organisatoorseid küsimusi: töövõimetuslehti, retsepte pikendada ning keskuse töökorralduse kohta infot küsida. Terviseprobleeme on meili teel keeruline lahendada ja sageli on see ka aeganõudev, mistõttu Jolleri hinnangul peaks ravisoovituste saamiseks enamasti ikkagi vastuvõtule tulema. „Patsiendiga tema tervisest vestlemisel on väga suur roll küsimustel ja vastustel. Kui neid küsimusi tekib palju, siis ma pigem pakun välja, et inimene tuleks vastuvõtule või helistaks. Siis saame vestelda ja arutada ning üheskoos otsustada, milline lahendus oleks inimese jaoks kõige parem,“ rääkis Joller. Tema sõnul kasutatakse mõnedes perearstikeskustes ka erinevaid digitaalse vestluse vahendeid: näiteks Skype, Messenger. „Kuid võib olla üsna keeruline tööd teha, kui arstil või pereõel on korraga lahti 50 eri akent,“ kirjeldas Joller. Osades keskustes kasutatakse Skype'i videokõnesid, kuid sel juhul registreeritakse see kõne samamoodi, nagu toimub arsti vastuvõtule registreerimine, st kõne toimub kokkulepitud ajal ja see on kindla kestusega. Eestis on juba kasutusel ka mõned arsti videokonsultatsiooni tasulised võimalused läbi turvalise, krüpteeritud kanali. 

Eesti Perearstide Selts on juba mitu aastat koos sotsiaalministeeriumi ja haigekassaga püüdnud lahendada perearstide tarkvara ja IT-turbe probleeme, ja selles osas mitmed lahendused juba paistavad. Loodud on tarkvara arendusnõukogu, mille ülesandeks on luua perearstidele turvaline ja funktsionaalne tarkvara ja arendada olemasolevaid tarkvarasid. Töötatakse välja IT-turbe juhendid ja uuest aastast hakatakse perearstidele ja pereõdedele pakkuma nn digitaalse kirjaoskuse koolitusi. 

Eriarstidega suhtlevad perearstid aga juba aastaid suurepärase digilahenduse, e-konsultatsiooni vahendusel. Tegemist on süsteemiga, kus perearst saadab eriarstile patsiendi kirjelduse koos uuringute ja perearstil tekkinud küsimustega, ja eriarst annab perearstile soovitused edasise jaoks. Nii saab inimene eriarsti poolt konsulteeritud nii, et ta ei peagi kusagil käima - ja nii arstid kui patsiendid on sellise lahendusega väga rahul. Kui eriarst näeb, et patsiendi uurimine või ravi ei ole perearsti juures võimalik, määrab eriarst aja, mille jooksul patsient peab tema vastuvõtule jõudma. See võib olla näiteks 7 päeva jooksul, aga ka rohkem kui 40 päeva jooksul - sõltuvalt sellest, milline on terviseprobleem. Eriarsti assistent helistab patsiendile ja lepib kokku vastuvõtuaja. Inimese jaoks tähendab see oluliselt väiksemat jooksutamist ja seda, et  tõsisema seisundi korral jõuab ta arstiabini kiiremini. 

Tammepuu: perearstil on lihtsam vanamoodi jätkata

Eesti Patsientide Liidu tegevjuht Kadri Tammepuu ütles, et e-konsultatsioon nõuab perearstidelt oluliselt enam tööd ja vahendeid.

Arstide omavahelises suhtluses on tänapäeval tavapärane, et perearst küsib oma patsiendi tervisliku seisundi kohta nõu eriarstilt, arstidele mõeldud suhtlusplatvormi kaudu. Nii võib patsient saada eriarsti vastuvõtule ja konsultatsiooni, mida ta ei teadnudki, et tal võib vaja olla.

Tammepuu sõnul vajab digisaatekirja koostamine kinni pidamist täpsetest reeglitest, mis on eriarstidega varem kokku lepitud, muidu lükkab eriarst saatekirja tagasi. "Nii ongi lihtsam perearstil vanamoodi jätkata," tõdes Tammepuu.

Mõned perearstid kasutavad tema hinnangul e-konsultatsiooni sageli, enamus harva, ja osad mitte kunagi.

 

E-konsultatsiooni teenus 2019 9 kuu andmed:

Võrreldes eelmise aasta üheksa kuuga on tänavu sama aja jooksul perearstid teinud üle 6700 e-konsultatsiooni rohkem, hetkel saavad perearstid e-kanali vahendusel konsulteerida 21 eriala arstiga.

Kõige enam e-konsultatsioone tegid perearstid tervise infosüsteemi kaudu neuroloogidega, võrreldes eelmise aasta üheksa kuuga kasvas sel erialal konsultatsioonide arv rohkem kui 1500 võrra. Järgnesid allergoloogiga-immunoloogia ja ortopeedia erialad.

Nii nagu eelmise aasta esimese üheksa kuu jooksul, tegi ka tänavu samal ajaperioodil kõige enam e-konsultatsioone eriarstid Ida-Tallinna Keskhaiglast (vastavalt 5268 ja 7934 konsultatsiooni). Samuti tegid rohkelt konsultatsioone Põhja-Eesti Regionaalhaigla (4564 ja 6002), Tartu Ülikooli kliinikumi (3364 ja 5218), Tallinna Lastehaigla (561 ja 791) kui ka Lääne-Tallinna keskhaigla (302 ja 698) eriarstid. 

9 kuu jooksul kulus e-konsultatsioonidele raviraha ligikaudu 400 000 eurot.

 

Digiregistratuur (2019 aasta andmed):

Digiregistratuur käivitus augusti esimesel nädalal ja eelmisel aastal tehti läbi selle keskkonna ligi 30 000 broneeringut ning tühistati ligi 4600 broneeringut. See on veidi toonud leevendust nii ravijärjekordadesse kui ka paindlikkust ja mugavust arstiaja broneerimisel. Arstidel olid probleemiks tühivisiidid, sest inimene võis sama saatekirjaga registreerida aja mitmele arstile, kuid nüüd saab panna ainult ühe aja. Seejuures saab aja tühistada vaid mõne klikiga.

1. Enim on läbi üleriigilise digiregistratuuri broneeritud arstiaegu

  • Lääne-Tallinna Keskhaiglasse
  • Ida-Tallinna Keskhaiglasse
  • Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse
 

2. Kõige rohkem suunatakse:

o   Otorinolarüngoloogi vastuvõtule

o   ortopeedi/ traumatoloogi vastuvõtule

o   üldkirurgi juurde

 

Digiretsept (2019 aasta andmed):

Digiregistratuuriga on liitunud nüüdseks 32 raviasutust.

Kokku sai digiretsepti eelmisel aastal ligi 760 000 inimest ja välja kirjutati ligi 13 miljonit retsepti.

Laadimine...Laadimine...