Perearstikeskus lasi pättidel 5000 patsiendi andmed lukustada

Teadaolevalt sai perearstikeskus tööd jätkata: patsiente võeti vastu ning retsepte kirjutati välja. Täielik töörütm taastati lunarahaga. Nimelt otsustati kurjategijate nõudele vastata ning andmete krüpteeringute alt vabastamiseks maksti neile raha.

Pilt: Scanpix/ Illustreeriv pilt

Perearstikeskus lasi pättidel 5000 patsiendi andmed lukustada (1)

Toimetaja: Moonika Tuul

Teadaolevalt sai perearstikeskus tööd jätkata: patsiente võeti vastu ning retsepte kirjutati välja. Täielik töörütm taastati lunarahaga. Nimelt otsustati kurjategijate nõudele vastata ning andmete krüpteeringute alt vabastamiseks maksti neile raha.

Virumaal asuv perearstikeskus lasi pättidel 5000 patsiendi andmed lukustada ning nende vabaks saamiseks oli nõus maksma lunaraha, vahendas BNS Eesti Päevalehte.

Küberrünnak toimus 18. juulil. E-kirjaga saabunud krüptoviirusega said kurjategijad ligi perearstikeskuse virtuaalserverile ning neil õnnestus krüpteerida ligi 5000 patsiendi andmed, peale selle ka samasse serverisse tehtud varukoopiad. Seega polnud perearstikeskusel võimalik rünnaku alla sattudes andmeid kiiresti taastada, sest ettevaatamatusest hoiti põhiandmeid ja tagavaraks tehtud andmeid ühes kohas

Sündmuse ega kurjategijate kohta pole väga palju teada, sest rünnakut hakkas uurima keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo ning uurimise huvides ei taheta eriti infot avaldada, kirjutab Eesti Päevaleht.

Riigi infosüsteemi ameti (RIA) küberturvalisuse teenistuse juht Uku Särekanno rõhutas, et toimunud rünnakus ei sattunud 5000 patsiendi delikaatsed terviseandmed kurjategijate kätte ning pole põhjust arvata, et neid oleks kopeeritud või kustutatud. Tervisekeskuses olid andmed omakorda krüpteeritud ning neid said avada ainult arstid, kuid kurjategijad lukustasid kõik need dokumendid veel omakorda üle ja arstidel polnud paroolidega midagi teha.

Teadaolevalt sai perearstikeskus tööd jätkata: patsiente võeti vastu ning retsepte kirjutati välja. Täielik töörütm taastati lunarahaga. Nimelt otsustati kurjategijate nõudele vastata ning andmete krüpteeringute alt vabastamiseks maksti neile raha. Summa pole täpselt teada, kuid varasemate juhtumite puhul on see Eestis jäänud 3000 euro kanti.

„Meie sellist teguviisi tungivalt ei soovita. See on nagu pokrimäng ja enamikul ei lähe seal just hästi. See risk, et maksad raha, aga andmeid tagasi ei saa, on väga suur. Me oleme näinud seda teiste kaasuste puhul. Samuti toidab selline teguviis kuritegevust,” sõnas Särekanno Eesti Päevalehele.

„Üks pool sellest on praktilised probleemid, mis puudutavad perearstikeskuse tööd. Teine probleem on see, et kui arstil pole andmetele ligipääsu ja tal on vaja näiteks retsept väljastada, siis tal puudub võimalus kontrollida, ega vahepeal pole ilmnenud uusi asjaolusid või allergiaid, mis vastunäidustaksid ravimite kasutamise. Nad küll jätkasid retseptide väljastamisega ja kõik patsiendid said teenindatud, aga selle taustal on risk, et kui arstil pole terviklikku terviselugu, siis võib teha ravimisel vigu,” jätkas Särekanno.

Küberrünnaku võimalikest ohtudest patsientide tervisele on kirjutatud ka varem. Möödunud aastal toimus sarnane küberrünnak 4300 patsiendiga Kivimäe perearstikeskuses, kus töötab ka aasta arstiks tituleeritud Karmen Joller. Rünnak tõi kaasa segaduse, mis jättis ühe patsiendi väga kehva seisu.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...