Peruu ei taha Eesti vange välja anda

Eesti kodanikud tabati Peruus Cusco lennujaamas 2013. aastal 4. oktoobril, kui nad üritasid minna lennukisse, käsipagasis ligi kuus kilo kokaiini.

Pilt: Scanpix/ Foto on illustreeriv

Peruu ei taha Eesti vange välja anda

Toimetaja: Sandra Lepik

Eesti kodanikud tabati Peruus Cusco lennujaamas 2013. aastal 4. oktoobril, kui nad üritasid minna lennukisse, käsipagasis ligi kuus kilo kokaiini.

Peruu võimude soovimatuse tõttu sõlmida Eestiga vangide vahetamise lepingut ei saa kaks narkokuriteo pärast vangistatud eestlannat tulla karistust kandma kodumaale, vahendas BNS Postimeest. 

Läbirääkimised Eesti ja Peruu vahel mõlema riigi karistatud kodanike üleandmise kokkuleppe sõlmimiseks jätkuvad, kinnitas välisministeeriumi meedianõunik Leen Lindam. Viimati saatis välisministeerium Peruule noodi 2018. aasta 3. juulil, edastades Eesti muudatusettepanekud karistatud isikute üleandmise lepingu eelnõule. Tänini ei ole Peruu ametnikud veel jõudnud Eesti ettepanekutele vastata.

"Sel aastal võtame lepingu taas ette ning saadame uue noodi," lisas Lindam. Ametniku sõnul on Eesti huvitatud läbirääkimiste jätkamisest ja lepingu sõlmimisest. 

Eesti kodanikud Anneli Kolk ja Anne-Maarja Gross tabati Peruus Cusco lennujaamas 2013. aastal 4. oktoobril, kui nad üritasid minna lennukisse, käsipagasis ligi kuus kilo kokaiini. Eestlannad mõisteti Peruus 2014. aasta veebruaris narkootikumide omamise ja vedamise eest kaheksaks aastaks ja kaheksaks kuuks vangi. Naised peavad karistust kandma Peruu Cusco vanglas. Halvimal juhul pääsevad Eesti kodanikud Peruust tulema 2022. aasta lõpus.

Eesti välisministeeriumi läbirääkimised Peruuga on kestnud juba üle viie aasta. Juba 2014. aasta novembris teatas välisministeerium, et naiste Eestile üleandmise kokkulepe ootab Peruu menetluse lõppu. Kuna Eestil pole Peruus esindust, peab välisministeerium Eesti kodanikega sidet Limas resideeriva aukonsuli vahendusel.

Kuidas naistel Peruu vanglas praegu läheb, ei ole avalikult teada. "Tulenevalt isikuandmete kaitse kohustusest ja asjaolust, et konsulaarabi juhtumid on delikaatsed, ei saa välisministeerium konkreetsete konsulaarabi juhtumite kohta andmeid avaldada," selgitas Lindam.

Kolgi ja Krossi salakaubaveole kehutamise ja suures koguses uimastite käitlemise eest mõistis Harju maakohus 2014. aasta septembris kolmeks aastaks ja neljaks kuuks vangi Hispaanias elanud Nigeeria kodaniku Moses Uluata Tite. Korrakaitsjad said Titele jälile 2014. aasta kevadel ning ta toodi Eestisse Hispaaniast, kus ta oli vahi all viibinud alates aprillist. Pärast karistuse ärakandmist 2017. aastal saadeti 1993. aastal sündinud mees Eestist välja ning ta ei tohi viie aasta jooksul riiki siseneda.

Laadimine...Laadimine...