PETLIK IDÜLL TISKRES: Naabri suur kuur viis elanikud kohtusse

"Kui see asi kunagi kohtus läbi saab, pole ka võitja õnnelik," leidis üks Tiskre elanik, kes veab naabriga vägikaigast abihoone pärast, mille too on ebaseaduslikult püstitanud. "Me peame siin ju kõik koos ikkagi edasi elama."

Pilt: Karli Saul

PETLIK IDÜLL TISKRES: Naabri suur kuur viis elanikud kohtusse (6)

Virkko Lepassalu

"Kui see asi kunagi kohtus läbi saab, pole ka võitja õnnelik," leidis üks Tiskre elanik, kes veab naabriga vägikaigast abihoone pärast, mille too on ebaseaduslikult püstitanud. "Me peame siin ju kõik koos ikkagi edasi elama."

Novembri lõpus peaks Tallinna halduskohus otsustama, kas Tallinna ühes nooblimas elurajoonis Tiskres pikalt kirgi kütnud, seadusvastaselt püsti pandud abihoone peaks sunniviisiliselt lammutatama. Postitalu tänava piirkond Tiskres kujutab endast justnagu oaasi vaid umbes 15 sõiduminuti kaugusel linnakärast ja Õismäe paneelelamutest. Kuid rahu, vaikuse ja merelähedate villade sulnis idüll on petlik. Tolle elurajooni ühe tänava rikaste ja ilusate vahelisi suhteid mürgitab juba pikemat aega abihoone, mille üks Tiskre elanik on enda krundile rajanud. Ehitusalust pinda on tollel väidetaval abihoonel ümmarguselt 30 m2 ja kõrgust ligi viis meetrit.

"See on liiga kõrge, nagu elamu kohe," väitis Pealinnale üks naaber. "Meil ei oleks midagi selle vastu, kui seal oleks abihoone, kuid see on ju megasuur!" Nad viitavad, et selle hoone seadustamine tagantjärele avaks Pandora laeka ja kõik hakkaksid seejärel ilma loata ehitama, et siis paberid tagantjärele korda ajada. Paraku on seadusandja just sellise võimaluse, tagantjärele asi ära klaarida, ette näinud.

Pahased elanikud

Tolle eluhoone rajanud tiskrelase Siim Saadoja vastu on kaks naabrit kohtusse kaebuse esitanud. Veel kaks on lihtsalt kurjad. Ometi ei soovi enamik naabrusesse kerkinud ehitise kriitikuid ajalehes oma muresid lahata. "Kui see asi kunagi läbi saab, pole ka võitja õnnelik," leidis üks naabritest. "Me peame siin ju kõik koos ikkagi edasi elama."

Ühte kaebajat esindava juristi Tuulikki Laessoni hinnangul ei ole isegi midagi vaielda, et Postitalu tänava ebaseadusliku abihoone ehitus algas ebaseaduslikult, sest omanik ei esitanud ehitusprojekti ega -teatist. Nüüdseks on seega kaks naabrit, üks mullu oktoobris ja teine tänavu mais, kohtusse kaevanud Tallinna linnaplaneerimise ameti ning nõuavad tolle niinimetatud abihoone sundlammutamise korraldamist.

Naabrite pahameele objekt ja abihoone omanik suunas siinkirjutaja oma advokaadi Priit Raudsepa jutule. Kuid too jättis pooleliolevale kohtuasjale viidates kommentaarid andmata.

Dokumentidest selgub, et tolle õnnetu abihoone saaga algas mullu septembris, kui üks naabritest, Vivian Rennel, esitas linnaplaneerimise ametile avalduse järelevalve menetluseks.

Ametnikud käisidki hoonet üle vaatamas. Oktoobris 2016 esitas omanik tagantjärele abihoone ehitusteatise. Linnaametnikud aga ei saanud seda aktseptida: kehtiva detailplaneeringu kohaselt on krundile lubatud ehitada üks hoone – elumaja.

Linnaplaneerimise amet jõudis aga tänavu mais järeldusele, et detailplaneering, mis keelanuks abihoone, on õigupoolest ajale jalgu jäänud, sest üheksa aastat tagasi, kui detailplaneering kehtestati, olid inimeste tarbimisvajadused ja olukord kohapeal teistsugune.

Seadused laialt tõlgendatavad

Volikogu tühistamise eelnõud, mis abihoone seadustanuks, siiski menetlusse ei võtnud. Seepeale astus abihoone omanik uue sammu: esitas ehitusteatise, ühendamaks abihoone galerii abil elumajaga. Seega muutuks abihoone elumaja juurdeehituseks.

Tegemist on olulise kohtupretsedendiga, sest seadusi ja kohtulahendeid, mis meil seadusevastast ehitamist puudutavad, võib tõlgendada üsna laialt. Ühelt poolt on seadusevastane ehitamine taunitav, teisalt näeb seadus teatud tingimustel ette ehitise tagantjärele seadustamise võimaluse.

Pealinn palus arvamust ehitusõiguse juristilt Martina Proosalt. "Kohalikul omavalitsusel on olnud õigus hoonete lammutamist nõuda ka varem kehtinud seaduste alusel, kuid seda on rakendatud harva," märkis Proosa. "Kohtupraktikas on leitud, et hoonete lammutamine ei ole õigustatud, kui hoone vastab õigusaktides ettenähtud nõuetele, sh on ohutu, ega riku kellegi õigusi. Kellegi õiguste rikkumisega saab olla eelkõige tegemist siis, kui näiteks hoone on ehitatud osaliselt võõrale maale või on tuleohtlik või sellest lähtub muu oht. Ehitise lammutamise nõue võib olla põhjendatud juhul, kui on näha, et ohtu ei ole võimalik kõrvaldada muul viisil, kui ehitis lammutada."

Proosa sõnul peab lammutamise nõude esitamisele alati eelnema huvide kaalumine ja oluliste asjaolude väljaselgitamine. Sisuliselt samasugustele järeldustele on jõudnud ka Tallinna linnaplaneerimise ameti ametnikud: sundlammutamine oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne omandiõiguse riive. Tõenäoliselt läbib see juhtum igal juhul, sõltumata, kumb pool esimeses astmes võitjaks tuleb, kõik kohtuastmed.

 

JURIST TUULIKKI LAESSON: Seda hoonet ei saa tagantjärele seadustada

Selle hoone puhul on liiga palju rikkumisi, et seda tagantjärele seadustada, leidis ühte kaebajat esindav jurist Tuulikki Laesson.

"Kohtupraktikas on selgitatud, et ehitise seadustamine on võimalik üksnes juhul, kui rikutud on formaalseid nõudeid nagu lubade ja kooskõlastuste saamine ning et seadustamise tagajärjed ei tohi olla isikule soodsamad kui õiguspärane käitumine," väitis Laesson. Tema sõnul on kohus varasematel sarnastel juhtudel selgitanud, et kui ehitis ei oleks saanud ühelgi ajahetkel selle püstitamisest saadik olla õiguspärane, siis ei ole võimalik seda ka kuidagi seadustada. "Vaidlusalune abihoone on vastuolus detailplaneeringuga ning seega ei ole küsimus üksnes ehitusteatise esitamata jätmises, vaid kõnealust hoonet ei oleks tohtinud kinnistule püstitada," lisas Laesson.

6 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...