Uue aasta algul Reformierakonna riigikogu fraktsiooni esimehe Kristen Michali kõrval partei uueks esimeheks kandideeriv fraktsiooni ja erakonna praegune aseesimees Hanno Pevkur leiab, et erakondade juhtkondade valimisi võiks edaspidi korraldada vabariigi valimiskomisjon ning juba Reformierakonna üldkogule võiks kutsuda sõltumatud audiitorid. 

Pevkur märkis, et Reformierakonnas on ligi 13 000 liiget, samas kui erakonna esimehe kandidaadi ülesseadmiseks on vaja 30 toetaja allkirja. “Olen veendunud, et kõigi erakonnaliikmete jaoks on olulisemad ideed ja visioon nii erakonna kui Eesti edasiviimiseks ning iga tõsiseltvõetav kandidaat saab endale vähemalt 30 mõttekaaslast,” vahendas BNS Pevkuri sõnu Postimehele.

Oma toetajatest rääkides märkis Pevkur, et tema ülesseadjate hulgas on inimesi nii Euroopa Parlamendist, riigikogust kui kohalikest volikogudest, samuti ettevõtjaid, arste, maa- ja vallavanemaid. “Minu jaoks on esimehe kandidaadiks ülesseadjana lihtliige samavõrd oluline kui riigikogu liige,” ütles ta.

Postimehe andmetel on Pevkuri ülesseadjate nimekirjas näiteks eurosaadik Kaja Kallas, riigikogu liikmed Maris Lauri, Liina Kersna ja Anne Sulling, juhatusse kuuluv Rein Lang ning ettevõtjad Jaanus Rahumägi ja Meelis Atonen. Teiste seas toetavad Pevkuri kandidatuuri ka riigikogust valitsuse vahetuse järel lahkuma pidanud Imre Sooäär ja Rait Maruste, arst Toomas Tein, õppejõud ja kunstnik Signe Kivi, Haapsalu linnapea Urmas Sukles, Tallinna Inglise kolledži direktor Toomas Kruusimägi ja Setumaa Valdade Liidu juht Margus Timmo.

Kui esialgu oli Pevkuri ülesseadjate nimekirjas ka riigikogu liikme Ants Laaneotsa nimi, siis Laaneots täpsustas Postimehele, et toetab küll Pevkuri liikmelisust juhatuses, kuid erakonna esimehena näeb ta siiski Kristen Michalit.

“Inimestega kohtudes ja suheldes kuulen üha enam, et meie erakonna liikmete jaoks on erakonna juhtimine muutunud liiga palju kombinatoorikaks ja peakontori keskseks. See ei pea nii olema,” märkis Pevkur, kes on seetõttu välja pakkunud, et erakonna juhatusse peaks inimesi valima ka regionaalse põhimõtte järgi.

Pevkuri hinnangul peaks Reformierakond olema demokraatliku erakonnana juhtorganite valimise läbipaistvuse suurendamisel teenäitajaks. “Seetõttu võiks erakondade juhtkondade valimisi edaspidi läbi viia vabariigi valimiskomisjon ning Reformierakond saaks juba jaanuaris näidata eeskuju, kutsudes sõltumatud audiitorid valimisi auditeerima. Läbipaistvus loob usaldust ja legitiimsust,” ütles ta.

Ta leidis ka, et haldusreformi järel peab Reformierakond muutma erakonna põhikirja. “Kui täna on reeglina meie piirkonnaorganisatsioonid valdadega seotud, siis on selge, et omavalitsuste arvu järsul vähenemisel väheneks ka meie piirkondade arv ja nende juhtide võimalus osaleda näiteks erakonna volikogu töös. See aga tsentraliseeriks otsustamist veelgi, mis ei ole mõistlik,” rääkis Pevkur.

Enda sõnul soovib ta erakonna piirkondadele anda jõulise signaali, et iga erakonnaliikme hääl on oluline – seda nii esimehe kandidaadi ülesseadmisel ja valimisel kui edaspidi erakonnaelus kaasalöömisel.

Reformierakonna üldkogu valib opositsiooni jäämise järel esimehe kohast loobunud Taavi Rõivase asemele uue esimehe 7. jaanuaril. Kandidaatide ülesseadmine lõpeb 19. detsembril.