Piim ja leib asuvad meelega poe tagumises otsas

Toidupoes ostukorvi sattuvast kaubast kuni veerand on selline, mida inimesed üldse osta ei kavatsenud.

Pilt: Scanpix/ Illustreeriv pilt

Piim ja leib asuvad meelega poe tagumises otsas

Linda Willmann

Toidupoes ostukorvi sattuvast kaubast kuni veerand on selline, mida inimesed üldse osta ei kavatsenud.

Mõelge ise, miks muidu on näiteks piim või leib viidud poe kõige kaugemasse nurka. Eks ikka selleks, et teel sinna jääb riiulitel ette hulk ahvatlusi. Lisaks vajaminevale kulutatakse nõnda iga poeskäiguga esialgu planeeritust mitmeid eurosid rohkem. Inimene on juba kord selliselt toimima loodud, et lihtsam on lubada endale midagi juurde, kui silma jäänud meelepärast ostu keelata. Isegi olukorras, kus rahakotis selleks tegelikult piisavalt vabu vahendeid pole.


Kantar Emori hiljutise finantshoiakute uuringu kohaselt tunnistab pea 70% eestimaalastest, et neile küll ei meeldi laenu võtta ja võlgu elada, aga mõnikord ei jää lihtsalt muud üle. Nii olemegi jõudnud olukorda, kus Eestis on ühe elaniku kohta keskmiselt 7500 euro ulatuses laenukohustusi.


Soov kohe tarbida toidab hästi ka järelmaksu pakkujaid. Täpselt samal põhjusel, et inimene valib ikka ja jälle tee, mis toob rohkem naudinguid ja heaolu tänasesse päeva.


Lihtne on endale põhjendada, et järelmaks annab võimaluse igakuist eelarvet mitte puutuda ja jagada ostusumma pikema aja peale tulevikus. Teadvustamata jääb seejuures tõsiasi, et igal tehingul on oma hind – järelmaksuga kaasneb kohustus ehk lisaks põhisummale tuleb tasuda ka intressid.


Murettekitav on säärane mõtteviis juba seetõttu, et tarbimiskeerisesse on sattunud suur hulk muidu rahaliselt heal järjel olevaid inimesi, kes võiksid ilma igasuguse probleemita kas või kolmandiku oma igakuisest sissetulekust tuleviku tarbeks kõrvale panna. Paraku sellist harjumust pole, kogu sissetulek tassitakse poodidesse ning võetakse tarbimislaenu või järelmaksu näol veel lisagi.


Finantsilise vabaduse saavutamiseks võiks iga eestimaalane uue aasta eesmärke seades mõelda tõsiselt sellele, kuidas kindlustada oma pikaajalisem tulevik nii, et see oleks turvaline ja helge.


Kellel veel püsivat säästmisharjumust pole, soovitan selle tekitamiseks uuest aastast igal palgapäeval saadud summast maksta kindel osa tuleviku nimel iseendale. Üks osa läheks seejuures selleks, et jätkata pensionieas tänase elustandardiga, ning teine osa igapäevase likviidse puhvri tarvis.


Selleks, et vajadusel juba homme oleks sealt ootamatuste tarbeks midagi võtta ja kasutada.

Laadimine...Laadimine...