Linnahalli ja Russalka juures suubub merre tänavatelt ja parklatest kogutud sademevesi, mistõttu pole seal ka ujumine soovitatav.
Viimasel ajal on olnud juttu mitmest veetorust, mis suubuvad Pirita tee juures merre. Tallinna keskkonnaameti veekaitse juhtivspetsialisti Silver Riige väitel ei ohusta need siiski Pirita rannas veemõnude nautijaid. Ka Pirita jõe suhteliselt toiteainerikas väljavool ei riku sealse ranna vett. “Nagu näitavad viimaste aastate uuringud, on Pirita ranna suplusvesi stabiilselt väga puhas. Ilmselt jääb nii ka edaspidi, sest toitainete sissevool Tallinna lahte väheneb,” lisas Riige.
Kopli lahte suubuv ja kunagi lekkinud kollektor on juba korda tehtud ja see on tunduvalt parandanud Tallinna lahe vee kvaliteeti.
Setted langevad tiigi põhja
Igal aastal kontrollitakse enne suplushooaja algust Tallinna supelrandade vee puhtust. Kui rannainventari siin-seal veel paika seatakse ja korda tehakse, siis vee puhtuse poolest meie linna ametlikes supelrandades võiks rannahooaeg juba alata, kinnitas Riige: “Kõige puhtama veega on Pikakari rand, millele järgneb Pirita. Rahvatervise seaduse alusel on kehtestatud nõuded suplusveele ja supelrannale, mille järgi määratakse ranna kvaliteediklass. See võib siis olla kas väga hea, hea, piisav või halb.”
Terviseamet kontrollib ametlikes supelrandades regulaarselt suplusvee kvaliteeti ja normidele vastavust. “Möödunud aastal said väga hea hinde Pikakari, Pirita ja Harku supelrand, heaks hinnati Kakumäe ranna vee puhtust,” ütles Riige. “Kahjuks on Stroomi ranna vee näitajad ebastabiilsed. Möödunud suplushooajal ületati kahel korral mikroobide piirväärtus, mistõttu rand sai halva hinde.”
Riige sõnul mõjutab vee puhtust ühelt poolt eutrofeerunud Soome laht, kuhu satub palju toitaineid ka veepuhastitest tulevast reoveest, ja teisalt kohalikud reostajad. “Siinjuures võib välja tuua halvas seisundis Mustjõe oja, mis suubub Kopli lahte 200 meetri kaugusel suplusrannast,” lisas ta.
Pikapeale muutub aga ka Stroomi ranna vesi puhtamaks, sest pidev seire ja kontroll on parandanud Mustjõe oja vee puhtust. Plaanis on hakata ka Mustjõe vett juhtima enne selle merre suubumist läbi settetiigi, kus vees leiduvad hõljuvained settivad tiigi põhja. Valdav osa reoainetest vees on seotud just hõljuvate ainetega. Meetmed veekvaliteedi tõstmiseks võetakse kasutusele äsja käivitunud välisprojekti Heawater raames, kinnitas abilinnapea Züleixa Izmailova. “Mõne aasta pärast on neist meetmetest kasu ning küllap muutub vesi siis kõigis ametlikes randades juba väga puhtaks.”
Jälgige lippu!
Saastatus kõigub vastavalt sellele, kui palju reostust parajasti vette satub. Seetõttu peaksid puhkajad eriti tähelepanelikult jälgima, missugune lipp rannas lehvib. Paljud imestavad, et pole mingit lainetust ja vesi on soe, kuid ikkagi on vardas keelav lipp. Kuid sellel on alati kindel põhjus, mille hulka käib ka vee puhtus. “Nii Stroomi kui ka kõigis teistes randades peab enne vette minekut jälgima, mis värvi lipp lehvib rannas. Rohelise lipu korral võib julgelt minna ka Stroomi randa ujuma, sest enamuse suplushooajast on selle ranna suplusvesi igati normidele vastav ja tervisele ohutu,” selgitas Riige.
Peale ametlike randade armastavad inimesed käia ujumas veel mitmetes paikades: Pirita jõe suudmes, Russalka juures, linnahalli juures ja mujalgi. Miks on neis kohtades ujumine keelatud ja kas on mõeldav, et mõnda loetletud paika või mujale lisandub mõni uus ametlik suplusrand? Riige sõnul on väljaspool ametlikke randu ujumine keelatud just tervise pärast. Kuna igal pool ei vasta vee puhtus normidele, siis pole ka ette näha, et linnas tehtaks juurde uusi ametlikke suplusrandu. “Suplusvesi ei tohi olla segamini teedelt ja parklatest kogutud veega. Russalka ja linnahalli ümbrus paiknevad sademevee sisselaskude naabruses, kus ametlike randade avamine ei ole juriidiliselt võimalik. Inimesed käivad seal ujumas omal riisikol, linnavalitsus on soovitanud seda mitte teha,” rääkis Riige.
