Pirita rand saab promenaadi ja teisaldatava kontserdipaiga

Pirita randa on kavas ehitada viis keskust, kus asuksid kohvikud, söögikohad, rannatarvete laenutused, hoiukapid, riietumiskabiinid, dušid ja WC-d.

Pilt: Pirita linnaosa valitsus

Pirita rand saab promenaadi ja teisaldatava kontserdipaiga

Urmas Kaldmaa

Pirita randa on kavas ehitada viis keskust, kus asuksid kohvikud, söögikohad, rannatarvete laenutused, hoiukapid, riietumiskabiinid, dušid ja WC-d.

Jaanuari lõpus sai selgemaks Pirita ligikaudu 2,45 pikkuse liivaranna ja selle kõrval asuva 45 ha rannaala tulevik. Viis aastat tagasi korraldatud arhitektuurivõistluse alusel töötati välja detailplaneeringu eskiislahendus. Pirita linnaosa vanema Tõnis Mölderi sõnul on kavas ehitada randa viis keskust, millest igaühes asuksid kohvikud, söögikohad rannatarvete laenutused, hoiukapid, riietumiskabiinid, dušid, WC-d jm rannas mõnusalt aja viitmiseks vajalikud asutused. Samuti kavandatakse neisse sõlmpunktidesse hoone rannavalvele. Inimesed on teinud planeerijatele ka ettepaneku, et sinna tuleks joogiveepunkt. 

Kaitseb liiva eest

Keskused asuksid piki randa võrdsete vahemaade tagant. Kõige suurem ja mitmekesisem teenustepunkt peaks tulema Pirita jõe paremkalda lõppu mere äärde. Järgmine Randvere tee otsa, kus praegu on endale koha leidnud talisuplejad, ja kolmas Mähe tee otsa, kus praegu asub invarand.

Lisaks on randa kavandatud rajatisi, mida seal varem pole olnud. Kohe Pirita jõe äärde tuleks teisaldatav lava ja tribüün, mida saaks kasutada kontsertide jm vabaõhuürituste korraldamiseks. Suveks pandaks see üles ja talveks, kui lained ja jää rannas võimutsevad, korjataks jälle kokku ja viidaks talvekorterisse. "Seni ei ole Pirita randa eriti vabaõhuürituste korraldamiseks kasutatud ja me tahame mõistlikkuse piires siin midagi muuta," selgitas Mölder.

Teine uus rajatis Pirita rannas on promenaad, mis hakkaks kulgema liivaranna ja metsa piiril. Ühest küljest on see mõeldud lihtsalt rannas jalutamiseks ja merevaate nautimiseks või sportimiseks, teisest küljest aga kaitseks promenaad metsaalust liiva edasitungimise eest.

Pirita rannametsa tuleb veel rattatee. See hakkab kulgema mööda juba praegu olemas olevat teed, mis tehakse korda, nii et see vastaks tänapäeva nõuetele. "Vana tee taastatakse. Me ei valinud uut trassi, et mitte rikkuda loodust," lausus Mölder.

Rahvas soovis ka mänguväljakut

Rahvas on teinud planeerijatele ettepaneku rajada randa lisaks juba kavandatud lastemänguväljakutele veel üks suur mänguväljak. Samuti taheti Pirita randa kuursaali. "Linnaosavalitsus kindlasti kaalub neid ettepanekuid, kuid otsustatud ei ole veel midagi," ütles Mölder. "Suure mänguväljaku rajamise ideel on palju toetajaid. Kuursaali tahtjad põhjendasid oma soovi sellega, et Pärnus ja Haapsalus on kuursaal, aga Pirital ei ole. See on juba keerulisem küsimus ja vajab hoolikat kaalumist."

Detailplaneeringu koostamisel on aluseks võetud 2012. aastal korraldatud arhitektuurivõistluse võidutöö "Väät", mille autoriteks on arhitektid Üllar Ambos, Pille Noole, Kaisa Lasner ja Ioannis Lykouras. Detaiplaneeringu eskiisi autor on Ruum ja Maastik OÜ.

Millal täpselt Pirita rannas ehitus algab, on Möldri sõnul esialgu raske öelda. Järgmisel aastal tahab linn detailplaneeringu vastu võtta ja sellele järgneval aastal oleks võimalik juba ehitusega alustada. Ehitus ise võtaks Möldri hinnangul aega 2-3 aastat.

 

ELANIK: Ranna planeering on päris viisakas

"Loodusesse ja kõigesse olemasolevasse on suhtutud säästlikult," leidis Pirita ranna uute plaanide kohta Pirita ja Merivälja piiril elav arhitekt Miia Masso.

Masso on ranna detailplaneeringu eskiisiga üldjoontes rahul. "See töö on päris viisakas," rääkis ta. "Rannapromenaadi kavandades on katsutud jälgida juba olemas olevat kaldapealset rada ja plaanidega ei ole väga suureks mindud. Loodusesse ja kõigesse olemasolevasse on suhtutud säästlikult. Metsa sisse on tehtud ka jalgrattatee, kuid selleks on kasutatud juba olemas olevat teed. Randa teenindava hoonestusega ei ole liialdatud. Pirita jõe lähedale kavandatav kontserdikoht on samuti väga sümpaatne asi."

Samas on Massol ka mure: "Rannapromenaad läheb hoonestuse vahelt läbi ja need hooned hakkavad promenaadil kõndija vaadet merele takistama. Jalgteest mere poole ei tohiks hooneid teha. Inimene satub nagu lõksu nende hoonete vahele. See ei ole kaubanduskeskus, kust sa pead midagi ostma. Inimene tahab ikkagi merd näha."

Laadimine...Laadimine...