Politoloog "Kõigi Eesti" liikumisest: see on grupipsühholoogia - kui ei ole poolt, siis oled vastu

"Liikumist võivad toetada väga erineva motiiviga inimesed, aga antud hetkel ajendas seda EKRE kaasamine koalitsioonikõnelustesse," selgitas politoloog Alar Kilp ja märkis, et see toimib grupipsühholoogia põhjal: "Kui mina ei anna oma poolehoidu, siis ma arvan iseennast välja. Keegi ei taha ju olla eestlaste hulgast väljaarvestatud."

Pilt: Scanpix

Politoloog "Kõigi Eesti" liikumisest: see on grupipsühholoogia - kui ei ole poolt, siis oled vastu

Sandra Lepik

"Liikumist võivad toetada väga erineva motiiviga inimesed, aga antud hetkel ajendas seda EKRE kaasamine koalitsioonikõnelustesse," selgitas politoloog Alar Kilp ja märkis, et see toimib grupipsühholoogia põhjal: "Kui mina ei anna oma poolehoidu, siis ma arvan iseennast välja. Keegi ei taha ju olla eestlaste hulgast väljaarvestatud."

Mõned päevad tagasi moodustatud liikumine "Kõigi Eesti" on konksuga liikumine, mis edastab kahte vastuolulist sõnumit. "See näitab, et EKRE on justkui probleem, aga vormiliselt ei taheta kedagi välja arvata," selgitas Kilp. 

Liikumise eesmärk sõltub inimeste tajust

Kui algatuse eesmärgiks ei ole kellegi välistamine, on see rahutoova eesmärgiga. Vastasel juhul toob see ühiskonda segadust ainult juurde. "Teatud mõttes on see trikiga algatus. Võib aimata, et liikumine on ajend seoses EKRE kaasamisega koalitsioonikõnelustesse. Teisalt toimib liikumine poliitilisest väsimusest, et miks me ei võiks kõik olla sõbrad," arutles Kilp. 

"Liikumist võivad toetada väga erineva motiiviga inimesed, aga antud hetkel ajendas seda EKRE kaasamine koalitsioonikõnelustesse," selgitas Kilp. "Aga kui mina ei anna oma poolehoidu, siis ma arvan iseennast välja. Keegi ei taha ju olla eestlaste hulgast väljaarvestatud." 

Praegune poliitika käib läbi arvamuse mobiliseerimise. "See käib läbi sümbolite, kuvandite, siltide ja hirmude, mida kuvatakse läbi avaliku meedia, mõjutamaks teisi osapooli koalitsiooni mitte tegema," tõi Kilp näiteks, et kas EKRE väljaarvamine valitsusest on sallimatuse märk või mitte. 

“Kõigi Eesti" liikumine on rajatud grupipsühholoogia põhjale, mis on võrreldavad näiteks loosungitega "Õiglane Eesti kõigile" või "Pikk plaan Eestile. "Nende asjade vastu on väga raske olla, küsimus on selles, kuidas valijad kampaaniat tajuvad ja kas see paneb valijaid teistmoodi mõtlema," rääkis Kilp. 

Poliitika kui veenmise kunst

"Poliitiliselt toimuva mõtestamine on hea ja halva vormis. See on mäng võidu peale, mitte koalitsiooni moodustamise peale, mis oleks normaalne parlamentaarne valimiste viis. See on mäng vormis, et kes on omad ja kes mitte,” tõdes Kilp, et poliitiline konkurents on praegu sama nagu presidendi valimisvoorus. 

Rahulolematus praeguste valitsusliidu läbirääkimiste osas on tingitud sellest, et valimistulemus võimaldab mitut valitsusliitu moodustada. "Valijad valivad erakondi või konkreetset kandidaati, aga mida oodatakse peale valimist, seda ei tea ja ei ole ka kunagi teatud," selgitas Kilp.

Kampaania ajal erakonnad vastandusid ning tehti vastukampaaniat teistele erakondadele, näiteks Reformierakond ehitas oma kampaania üles vastandudes Ratase valitsusliidule. "Nüüd on valimistulemused olemas ning see seltskond, kes omavahel suudavad koostööd teha, moodustavad paratamatult ka valitsuse," ütles Kilp, et sellest tulenevalt võib tõesti juhtuda olukord, kus valijatele ülimalt lojaalseks jääv ning kompromissitu erakond võib valitsusest jääda välja.  

Laadimine...Laadimine...