Politoloog Rein Toomla ütles, et kriitilist kõnet ta presidendilt ootaski, sest suhted riigikoguga ning eelkõige valitsusega on riigipeal pingelised. "Sellist irooniat ei oleks oodanudki," oli ta üllatunud ning jätkas: "See muutub suisa rahvaluuleks, et Pearud on halvad ja Andresed on head."
Riigikogu liige Marko Mihkelson ütles, et talle presidendi aastapäevakõne väga meeldis ning kriitiline suhtumine riigikogu suhtes oli õigustatud. Temale kui väliskomisjoni aseesimehele oli väga oluline see osa, kui president mainis, et me oleme lubanud oma liitlastele, et Eestil ei ole territoriaalseid nõudmisi oma naabrite suhtes.
“Hea on, et president selle välja ütles,” rõhutas Mihkelson viidates presidendi sõnadele: “Eesti riigi pikaajalise julgeoleku ehitamine peale Nõukogude vägede lahkumist algas päeval, mil peaminister Andres Tarand julges öelda: Eestil, nii nagu paljudel teistel Euroopa riikidel peale II maailmasõda, tuleb minna edasi piirides, mis erinevad teise maailmasõja eelsetest. See ei tähendanud Tartu rahulepingust lahtiütlemist,” ütles Kaljulaid.
Mihkelson lisas veel, et Riigikogu liikmetel tuleks silmas pidada, et väärikus meie kapital, mida tuleb hoida.
Kõne paistis irooniline
Politoloog Rein Toomla ütles, et kriitilist kõnet ta presidendilt ootaski, sest suhted riigikoguga ning eelkõige valitsusega on riigipeal pingelised. “Sellist irooniat ei oleks oodanudki,” oli ta üllatunud ning jätkas: “See muutub suisa rahvaluuleks, et Pearud on halvad ja Andresed on head.”
Toomla möönis, et kõne kriitika oli suunatud eelkõige EKRE suhtes ning meenutas 1998. aastat, kui toonane president Lennart Meri kritiseeris valitsust. Ta tõi paralleeli Mart Siimaniga, kelle tegevust toona president arvustas. “Mul oli toona tunne, et peaminister tõuseb kohe püsti ja kõnnib minema. Seekord polnud Henn Põlluaasal ilmselgelt meeldiv kõnet kuulata, kõik said sellest aru, kuhu kriitika oli suunatud,” sõnas ta.
Kõne kohta ütles Toomla kokkuvõtlikult, et see oli väga kujundlik ning terviklik – parim kõne, mis praegune president on pidanud.
“See, et ta keskendus Andrese ja Pearu kujundile oli hea,” rõhutas ta. Eraldi tõi ta välja presidendi torke Toomas-Hendrik Ilvese suunas, kes ei pidanud oluliseks Eesti saamist julgeolekunõukogu liikmeks. “President oli oma kõnes vaba ja sõltumatu, ta polnud kammitsetud. Tema iroonia oli elegantne ning sellist kirjanduslikku metafoori “Tõe ja õiguse” teemal polegi varem ühegi presidendi kõnes olnud,” oli Toomla vaimustuses.
Presidendi kriitika võetakse omaks
Riigikogu Isamaa fraktsiooni kuuluva Sven Sesteri sõnul pole midagi imelikku, et riigikogus toimuvad teravad sõnavõtud opositsiooni ja koalitsiooni vahel ning alati tundub koalitsioonile opositsiooni kriitika liiga tige ja opositsioonile omakorda tundub koalitsiooni tegevus liiga läbimõtlematu. Sester nimetas sellist vaidlust normaalseks demokraatlikuks protsessiks. “Sõna on vaba,” kordas Sester presidendi väljendit. Siiski soostus Sester presidendi kriitikaga, et poliitikute vahelised käitumispiirid on avardunud.
“Käitumine, mis varem polnud norm ning mida ei tolereeritud, on muutunud uueks reaalsuseks. Sellest on kahju!” märkis ta ning osutas, et peeglisse tuleb seejuures vaadata nii opositsioonil kui koalitsioonil.
Presidendi poolt kasutatud kirjanduslik kujund Andrese ja Pearu igavesest vägikaikaveost oli tema sõnul efektne, ent kätkeb endas siiski ka ohtu. “”Tõe ja õiguse” Andrese tõttu töötasid tema naised ennast üle, seetõttu tuleks suhtuda kujunditesse ettevaatlikult, sest kas kangelane ongi lõpuks kangelane,” ütles Sester.
Valge: kriitika oli suunatud opositsioonile
Riigikogu EKRE fraktsiooni liige Jaak Valge arvas, et president pidas oma kriitikas riigikogu aadressil silmas opositsiooni käitumist, mis on olnud ebakonstruktiivne.
“Sisulise debati asemel esitatakse kiuslikke küsimusi ning võltsettepanekuid,” kirjeldas Valge opositsiooni käitumist, mis presidendi kriitikat pälvis. Ent riigikogusse puutuv sisuline küsimus, milleni president tema arvates ei jõudnud, on riigikogu rolli sisuline vähenemine ametnike võimu kasvamise arvel eriti viimasel kümnendil. “See on seotud bürokraatia üldise kasvamisega ning võimu kandumisega Eestist mujale”, muretses ta ning see ohustab Valge sõnul Eesti demokraatiat. “Lahenduseks on ühelt poolt parlamendi võimestamine, teisalt aga rahvale võimaluse andmine siduvate rahvahääletuste korraldamiseks,” väitis ta.
Eesmaa: sõnavõtt on selge ja kriitiline
Riigikogu Keskfraktsiooni liige Enn Eesmaa ütles, presidendi kriitikat kommenteerides, et sellesse tuleb suhtuda tõsiselt, ehkki rahvas pole presidenti valinud. Ta möönis, et presidendi kriitika oli suunatud eelkõige EKRE-le.
“Presidendi kriitikast tuleb teha järeldused, mis ei tähenda kaugeltki kõigega nõustumist,” sõnas Eesmaa ning rõhutas dialoogi vajalikkust presidendi ja riigikogu, eriti aga valitsuse vahel.
Riigipea toodud kujundlikud võrdlused “Tõest ja õigusest” tundusid riigikogu liikmele vaimukad, kuid ta polnud nõus nõnda otseste paralleelidega, et Andres oli hea ning kõik negatiivne seostub Pearuga.
Eesmaa märkis, et Kaljulaid meenutab oma kõnega üha enam Lennart Meri – sõnavõtt on selge ja kriitiline. Siiski rõhutas ta, et riigikogu liikmed pole justkui lapsed, kes õpetaja sõnade peale kohe teisiti käituma peaks hakkama.
President Kaljulaid ütles oma kõnes, et tunneb suurt nukrust, kui mõtleb sellele, mida kõike võiksime ja peaksime arutama, selmet otse meie parlamendis nautida ebaviisakate rumaluste rääkimisest tulenevat Pearu-tunnet. Ta muretses, et parlamentaarne debatt on muutunud kohati mees-hammustas-koera-tüüpi uudisväärtuslikuks sündmuseks.
“Millega sa tegeled armas riigikogu. Palun tee oma tööd! Kaitse iseenda väärikust, mõista Eesti võimalusi, toetu senisele heale ja ole tulevikuks valmis!” ütles president oma aastapäevakõnes.
