Politoloogid: Reform ja Kesk sobivad liberaalidena, väljakutset pakuvad maksuküsimused

Viiesaja eurone tulumaksuvabastus on õigluse teema, pealegi on see tänase keskmise palga juures juba paljuski sümboolne lävend, leiab Tallinna ülikooli avaliku poliitika professor Georg Sootla. Tema hinnangul tasuks koalitsiooniläbirääkimistel tulumaksuvabastust siiski hoida. Politoloogide sõnul on kahe suurpartei veelahkmeks eelkõige maksuküsimused.

Pilt: Scanpix/

Politoloogid: Reform ja Kesk sobivad liberaalidena, väljakutset pakuvad maksuküsimused (9)

Kai Maran

Viiesaja eurone tulumaksuvabastus on õigluse teema, pealegi on see tänase keskmise palga juures juba paljuski sümboolne lävend, leiab Tallinna ülikooli avaliku poliitika professor Georg Sootla. Tema hinnangul tasuks koalitsiooniläbirääkimistel tulumaksuvabastust siiski hoida. Politoloogide sõnul on kahe suurpartei veelahkmeks eelkõige maksuküsimused.

"Arvan, et Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsioon on parem nii poliitiliselt kui võimekuselt," rääkis Sootla.

"Olen valitsuskoalitsioone uurinud ja selgus, et kõige parem koalitsioon sündis aastail 2002-2003 ja nimetati seda KeRe. Kui Savisaar oli linnapea ja Siim Kallas oli peaminister. See oli kõige stabiilsem, kõige sisulisem koalitsioon, kus mõttetuid tülisid oli väga vähe. Poliitilist mängu mängiti lõpuni ja mängiti väärikalt. Savisaar ajas linna asju, Siim Kallas Euroopa asju ning Liina Tõnisson ja Märt Rask olid need, kes koalitsiooni asju omavahel koordineerisid. Nad said väga hästi hakkama. Ka tulevase KeRe eduväljavaated on head, muuseas mõlemad kuuluvad liberaalsete parteide fraktsiooni Euroopa Liidus. Põhiteemades on neil kokkuleppekoridor olemas. Näiteks Vene koolide puhul ajalimiit. Tulumaksuküsimuses on vaja muidugi läbi rääkida. Tavavalijani tulumaksuvabastuse sõnum rahvani veel täielikult jõudnud ei ole. Seepärast tulumaksuvaba miinimumi tulek ei toonud ka vajalikku poliitilist profiiti."

"Ükskõik, mis koalitsioon Eestis moodustub, ei saa koheselt öelda, kas see on parem või halvem," rääkis politoloog Martin Mölder.

"See on poliitiline otsus. Kui koalitsioonikõnelused algavad, siis ma arvan, et nad saavad olema üpriski keerulised. Seda väga mitmel põhjusel. Ühelt poolt Reformierakond ehitas suure osa oma kampaaniast üles sellise sõnumiga, et valige meid ja mitte Keskerakonda, sest Keskerakond viib Eestit tagasi või jätab keskpärasusse. Ja ainult meie suudame Eestit parema tuleviku suunas edasi viia. Sellelt taustal võib neil olla keeruline hakata oma valijaile seletama, et peame võtma oma meeskonda need, kes meid tagasi viia tahavad. Ühesõnaga, mis peaks siis koalitsiooniga saama – et meie viime ühiskonda edasi ja Keskerakond tagasi, kas eesti jääb siis koalitsiooni tehes paigale tammuma?"

Sootla sõnul tasuks praegust väikesepalgaliste tulumaksuvabastust siiski hoida.

"Siin on selge poliitiline veelahe. Maksuvabastusel pole alates teatud tulutasemest suurt mõtet. Praegu näiteks on selleks piiriks 2100 eurot, kus maksuvaba tulu suurus muutub nulliks. Selline piiri seadmine on mõistlik."

Muudab ühiskonna solidaarsemaks

Sootla hinnangul peab ühiskonnas toimima teatud solidaarsuse lävi.

"500 eurone tulumaksuvabastuse piir on põhimõtte küsimus," rõhutas politoloog. "Kui me ei võta väga väikeste tuludega inimestelt ära, siis on see nende jaoks märgatav tululisa. Seevastu teatud palgatasemest alates see nii väga oluline ei ole või nagu omal ajal ütles Andrus Ansip universaalsete lastetoetuste kohta – külvame me nii lennukilt raha. Mina näiteks isiklikult kaotan, kuid arvan, et 500 eurose tulumaksuvabastus on õigluse teema, pealegi on see tänase keskmise palga juures juba paljuski sümboolne lävend."

Sootla sõnul pole Eestis uuenduslik tulumaksuvabastus liberaalsetes riikides midagi võõrast.

"Astmeline tulumaks on reeglina kõikides ka väga liberaalsetes ühiskondades," ütles Sootla. "Ma ei saa aru, mida annaks 500 eurose tulumaksuvabastuse laienemine näiteks riigikoguliikmele?"

Tulevase koalitsiooni läbirääkimistel tuleks tema hinnangul keskenduda tervikliku maksusüsteemi loomisele:

"Maksusüsteem tuleks kompleksselt ette võtta. Üks või teine osapool püüab kommunikeerida oma poliitilist positsiooni lihtsatele inimestele, kuid maksusüsteemi seisukohast tervikuna üksiksammud pole lahendus."

Ka Mölder leiab, et kõike rohkem piike tuleb kahe erakonna kõnelustel murda ilmselt tulumaksu üle.

Keerulised läbirääkimised

"Keeruline on ka see, et teatud lubadused Reformierakonna ja Keskerakonna vahel võivad osutuda väga keeruliseks lahendada, näiteks tulumaksu miinimumi küsimused," ütles Mölder. "Samuti koolihariduse küsimuses. Nii et isegi kui need läbirääkimised algavad, saavad nad olema väga keerulised.

Politoloog Rein Ruutsoo sõnul on praegu on tekkinud klassikaline seis, kus kaks suurt parteid võimalike koalitsioonipartneritena peavad panema piirid maha, millest ei taganeta.

"Mis tähendab parem, sellel on mitu mõõdet," rääkis politoloog Rein Ruutsoo. "Üks neist mõõtmeist on stabiilne valitsus. See tähendab koostööd ja usaldusväärsust."

Ruutsoo sõnul oleks kahe suure partei stabiilne valitsus Eestile kõige parem, kuid teine kriteerium on see, milles saab kokku leppida.

"Kõige parem oleks stabiilne valitsus, mis ajaks mõistusepärast poliitikat," ütles Ruutsoo. "See on suur ideaal, mida argielus rakse ühendada. Mina ütleksin, et Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsioon oleks praegu Eestile kõige parem."

Võimupositsioonilt läbi rääkida enam ei saa

"Neil kahel suurel stabiilsel parteil on omad traditsioonid, oma väljakujunenud jooned," lisas Ruutsoo. "Need on parteid, kes ei pea võitlema oma olemasolu eest, vaid viivad ellu teatud kindlat poliitikat pikas perspektiivis. Küsimus on nüüd selles, millest nad loobuda võivad?"

"Reformierakond küll võitis valimised, aga strateegiliselt nad praegu nii tugevas positsioonis ei ole," ütles Mölder. "Sest põhimõtteliselt on kaksikliit nende jaoks viimane võimalus valitsust moodustada, samas kui Keskerakonnale on avatud teisedki võimalused. Reformierakond tahaks neid kõnelusi pidada võimupositsioonilt, samas kui mitmed jämedad otsad on tegelikult Keskerakonna käes. Isegi, kui kõnelused hakkavad ja isegi kui Keskerakond otsustab läbirääkimisi alustada, saavad need üpriski keerulised olema."

Ruutsoo sõnul võib takistuseks saada ideeline erinevus: "Mõlemad on väitnud, et neil on punased jooned, millest nad üle ei lähe. Nüüd algab kauplemise taktika, kus pannakse piir maha, millest ühelgi juhul ei taganeta. See kõik on klassika!"

Teised koalitsiooni variandid tekitavad aga küsimusi veelgi rohkem.

"Kolmeliikmelises koalitsioonis on asi keerukam," ütles Ruutsoo. "Kolmene koalitsioon on alati tülikam, sest väljapressimise ja nõudmiste esitamise võimalus on suurem."

 

9 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...