Politsei uurib endise võrdõigusvoliniku sõlmitud lepingut

Endine soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Mari-Liis Sepper sõlmis õigusabilepingu oma venna Kalle-Kaspar Sepperi ja viimase osalusega advokaadibürooga, huvide konfliktiga tegeleb keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude talitus.

Pilt: Scanpix

Politsei uurib endise võrdõigusvoliniku sõlmitud lepingut

Endine soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Mari-Liis Sepper sõlmis õigusabilepingu oma venna Kalle-Kaspar Sepperi ja viimase osalusega advokaadibürooga, huvide konfliktiga tegeleb keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude talitus.

"Toetuse saaja on strateegilise hagelemise teenuse tellimisel eiranud huvide konflikti ja korruptsioonivastast seadust," seisab rahandusministeeriumi auditis, mis analüüsib Norra abiraha kasutamist võrdõigusvoliniku büroos aastatel 2009–2014, vahendas BNS Postimeest.

Aastatel 2010–2015 soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ametikohal töötanud Sepper sõlmis 2014. aasta 11. juulil õigusabilepingu advokaadibürooga Sirel & Partnerid. Selle üks praegustest omanikest on Sepperi vandeadvokaadist vend Kalle-Kaspar Sepper, kes auditi järgi oli siis ka lepingu üks allkirjastajatest.

Leht nendib, et Sepper oleks pidanud sellest teavitama tema ametisse nimetanud sotsiaalministrit, kes andnuks loa venna palkamiseks. Sepper seda aga ei teinud.

Rahandusministeeriumi teatel ootab auditi lõpparuanne alles kinnitamist, kuid nad teatasid toimingupiirangu rikkumise kahtlusest siiski juba politseisse. Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo alustas asja uurimist 24. märtsil. Tegemist on väärteomenetlusega.

Rahandusministeeriumi auditi lõpparuandes õigustab kriitikale vastav võrdõigusvoliniku büroo Kalle-Kaspar Sepperi palkamist olukorra kiireloomulisusega. Nimelt vajas büroo 2014. aasta suvel esindajat töövaidlusele Danske Bank Eesti filiaaliga, kus lapsepuhkuselt tööle naasnud naine ei saanud pangas tagasi oma vana töökohta. Seoses selle vaidlusega saatis võrdõigusvolinik päringud korraga kolme büroosse: Lawin, Raidla Lejins & Norcous ning Sirel ja Partnerid. Ainsana avaldas neist valmisolekut viimane.

Võrdõigusvoliniku büroo võitis kohtuvaidluse, kui Danske Bank nõustus kohtus sõlmitud kompromissi tulemusel maksma naisele 6000 eurot hüvitist ja hüvitas büroole 3275 eurot advokaadikulusid. Seega jäi voliniku büroo lõplikuks kuluks selles juhtumis 825 eurot.

"Diskrimineeritud inimestele otsiti voliniku kantseleis esindajaid kohtumenetlusse kindla protseduuri järgi. Esiteks, strateegilise hagelemise projekti algfaasis saadeti tervele reale advokaadibüroodele ettepanek alustada koostööd. Bürood teavitasid ühtlasi volinikku õigusabiteenuse hinnast. Seejärel, konkreetsete kaasuste puhul edastati ettepanek diskrimineeritut esindada alati vähemalt kolmele koostööpartnerile, kelle hulgast valiti välja soodsaim ja pädevaim advokaat. Nii oli see ka asjas, kus esindajaks valiti advokaadibüroo Sirel & Parterid advokaat," sõnas Mari-Liis Sepper. Ta lisas, et selle kaasuse puhul oli hankemenetluses võimatu valida teist esindajat, sest kolmest advokaadibüroost vaid ühel oli huvi kannatanut esindada.

Summa, mis Norra rahastatud projektist voliniku venna büroole maksti, oli 4100 eurot. Selle raha peab võrdõigusvoliniku büroo tõenäoliselt rahastajale tagasi maksma, kirjutab leht. "Tulenevalt uurimise tulemustest võib olla vajalik tagasimakse algatamine," ütles ministeeriumi strateegia ja eelarve osakonna juhataja Kalle Killar.

Leht kirjutab, et ajaleht sai asjaosaliste kommentaarid alles pühapäeva õhtuks, kusjuures kommentaare saatsid ähvardused avaldatava artikli eest vastustuse võtmisest. Ajalehe väitel üritas Mari-Liis Sepper keelata artikli juures oma foto avaldamise.

Laadimine...Laadimine...