POLITSEINIK: Kriminaalasi ei ravi vägivallatsejat terveks!

"Ka meil endil on tulnud aidata oma kolleege, kes kannatavad perevägivalla all – see on levinud igas ühiskonnakihis. Aga ainult kriminaalkorras seda ei lahenda, vaja on paljude ametkondade koostööd," ütles politsei- ja piirivalveameti ennetuse ja süüteomenetluse osakonna juht Kätlin Alvela (pildil).

Pilt: Scanpix

POLITSEINIK: Kriminaalasi ei ravi vägivallatsejat terveks!

"Ka meil endil on tulnud aidata oma kolleege, kes kannatavad perevägivalla all – see on levinud igas ühiskonnakihis. Aga ainult kriminaalkorras seda ei lahenda, vaja on paljude ametkondade koostööd," ütles politsei- ja piirivalveameti ennetuse ja süüteomenetluse osakonna juht Kätlin Alvela (pildil).

Alvela sõnul leiab politsei üldiselt, et ainult kriminaalmenetlus vägivalda ei lahenda. "Vägivallatseja karistamine ei vii meid lõpptulemusena kuhugi, isegi kui me isoleerime inimese aastaks-pooleks, tuleb ta ju vanglast välja. Aga mis saab edaspidi perest, mis saab lastest, mis vägivallatsejast endast? Politsei on praegu nagu kiirabi. Aga nii probleemi ei lahenda."

Alvela tunnistas, et politsei tunneb kohati, et on vägivalla probleemiga üksi jäetud. "Me ei taha, et politsei teeb oma kiirabilised tegevused ära ja sellega asi lõpeb," mainis ta. "Eri teenused, mis toetavad nii ohvrit kui ka vägivallatsejat, peavad olema pikaajalised, vaid nii saab inimesi päriselt aidata. Kindlasti pole kriminaalmenetlus see, mis vägivallatseja terveks raviks. Sotsiaalpool peab meile järele tulema."

Et Eestis on ohvriabil kõvasti arenguruumi, näitas ka äsja avaldatud uuring, mille järgi pole viimase 15 aastaga ohvrite seisukohast suurt midagi muutunud, nad ei tunne end endiselt turvaliselt. "Olukorda saab kindlasti parandada," nentis Alvela. "Ja kuigi uuringu järgi pole ohvri seisukohalt midagi paranenud, siis vähemalt annavad inimesed perevägivalla juhtumitest palju enam teada. Mullusega võrreldes on teateid olnud kolmandiku võrra rohkem."

Ohvriabi süsteemile on ette heidetud, et see pakub ohvrile ja süüdlasele kergekäeliselt lepitusmenetlust, kuid see ei lahenda olukorda lõplikult. "Tihti tekivad tülid seetõttu, et inimesed ei oska suhelda ja on sattunud konflikti, kus emotsioonid keevad üle pea," ütles Põlva politseijaoskonna juht Helmer Hallik. "Kuni pooled pole aru saanud, miks nad nii käitusid, ei saa nad ka kõrvuti edasi minna – just seetõttu püütakse meile lepitusmenetluse kaudu asjad selgeks teha."

"Tegeleme aktiivselt sellega, et kõik patrullid märkaksid kaastundlikult suhelda," ütles Alvela. "Politseis on kokku 5000 inimest ja vaid 800 neist on saanud n-ö sensitiivse suhtlemise alase väljaõppe, aga püüame sellesse aina rohkem panustada."

Laadimine...Laadimine...