Eesti Põllumeeste Keskliit soovib, et Eesti kataks rändlindude tekitatud kahju põllukultuuridele senisest suuremas määras ning tõstataks selle küsimuse ka Euroopa Liidu ministrite kohtumisel.
“Juba aastaid on põllumajandustootjad olnud hädas kahjudega, mida eriti kevadeti on põldudel tekitanud rändlinnud,” kirjutas Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimees Kalev Kreegipuu neljapäeval põllumajandusministrile, keskkonnaministrile ja riigikogu komisjonidele, vahendas BNS.
“Kahjusid hüvitatakse taotluste alusel ka riigi poolt, kuid hüvitused on piiratud vähese tähtsusega riigiabi määradega ning seetõttu katavad need kahjudest tühise osa. Põllumajandustootjate põhiliseks sooviks on mitte saada hüvitatud maksumaksja rahaga, vaid hoida linnud põllukultuuridest eemal ning kahjusid vältida,” märkis ta.
Kreegipuu selgitas, et põhilisteks lindude põldudest eemalehoidmise meetoditeks on peetud nende müraga peletamist, spetsiaalsete söödapõldude rajamist ning põldudel kevadist küttimist. “Kahjuks pole kaks esimest neist kuigi tõhusad, kevadine küttimine põldudel pole aga lubatud. Samas peavad suuremat kahju saanud põllumehed ainsaks mõjusaks lindude peletamise vahendiks põldudel kevadise küttimise lubamist,” kirjutas ta.
“Suhtlemisel teiste Balti riikide põllumajandustootjate organisatsioonidega on selgunud et sama probleem on ka nende ning kindlasti veel mitmete teiste EL liikmesriikide põllumeestel. Teeme ettepaneku tõstatada põdudel tekitatavate linnukahjude küsimus ka Euroopa Liidu tasandil,” seisab pöördumises.
Keskliidu hinnangul on vajalik välja töötada meetmete kompleks, mis lisaks lindude tõhusa põldudelt peletamise ehk küttimise lubamisele sisaldaks ka meetmeid lindudele mujal söömis- ja puhkealade tekitamiseks ning näha ette nende meetmete riiklik finantseerimine.
“Samuti tuleks muuta linnukahjude hüvitamist reguleerivat seadusandlust, mis peaks võimaldama ligilähedaseltki katta tegelikku kahju ning ei tohiks olla seotud vähese tähtsusega riigiabi määradega,” kirjutas Kreegipuu.
