Valitsuse plaan, mille kohaselt tahetakse põllumajandussektorile vähesel määral erakorralist toetust maksta alles 2017. aastal, näitab, et valitsus pole Eesti piima- ja sealihatootmise kriisi sügavusest ja tagajärgedest aru saanud, teatas Põllumajandus-kaubanduskoja. "Otsuste langetamisel on Eesti piima- ja sealihatootjate kriitilist olukorda praktiliselt ignoreeritud. Meie varasemaid selgitusi pole sisuliselt kuulda võetud," nentis koja juht Roomet Sõrmus.
Põllumajandus-kaubanduskoja hinnangul ei ole valitsuse kava maksta 2017. aastal sektorile 4,7 miljonit eurot üleminekutoetusi piisav, vaid toetust tuleks kriisiolukorra tõttu anda rohkem ning see tuleks välja maksta varem.
Valitsuse plaan, mille kohaselt tahetakse põllumajandussektorile vähesel määral erakorralist toetust maksta alles 2017. aastal, näitab, et valitsus pole Eesti piima- ja sealihatootmise kriisi sügavusest ja tagajärgedest aru saanud. Rahul ei saa olla ka ähmaste lubadustega, mille kohaselt lubatakse aasta lõpus sõltuvalt riigi finantsseisundist kaaluda toetamise lisavõimalusi, teatas koda.
“Otsuste langetamisel on Eesti piima- ja sealihatootjate kriitilist olukorda praktiliselt ignoreeritud. Meie varasemaid selgitusi, mille kohaselt peame selle kriisi võimalikult väikeste kadudega üle elama, et ajutised raskused ei hakkaks sööma riigi ekspordi- ja maksutulusid tulevikus, sisuliselt kuulda pole võetud,” ütles koja juht Roomet Sõrmus pressiteate vahendusel.
Valitsus plaanib 2017. aastal maksta põllumeestele erakorralist toetust 4,6 miljonit eurot, lisaks vaatab valitsus selle aasta lõpus üle riigi finantsseisundi ja kaalub võimalusi sektorit veelgi toetada.
“Põllumeestele on valitsus otsustanud 2017. aasta eelarvest planeerida 4,6 miljonit eurot erakorralist abi,” ütles rahandusminister Sven Sester BNS-ile pärast seda, kui valitsus järgmise nelja aasta riigieelarve strateegia osas poliitilise kokkuleppeni jõudis.
JFS
29. apr. 2016 02:38