Põnev tund viib külla 70-aastasele kilpkonnale

Klassiruumist välja viiv looduseõpe paneb lapsi mõistma, miks on vajalik, et veekraanid ei jääks jooksma või tuled asjatult põlema ning et toitu ei tasu kergekäeliselt ära visata.

Pilt: Tallinna Arte gümnaasium
Haridus Pere

Põnev tund viib külla 70-aastasele kilpkonnale

Kai Maran

Klassiruumist välja viiv looduseõpe paneb lapsi mõistma, miks on vajalik, et veekraanid ei jääks jooksma või tuled asjatult põlema ning et toitu ei tasu kergekäeliselt ära visata.

Kuristiku gümnaasium liitus keskkonnaharidust edendava programmiga mullu oktoobris ja selle vajaduse tingis gümnaasiumi direktori Raino Libliku sõnul elu ise. "Tahtsime otsida rohelisi alternatiive," rääkis Liblik. "Et veekraanid ei jääks jooksma või klassis tuled põlema. Et toitu kergekäeliselt minema ega prügi maha ei visataks. Alustades sellest, kuidas õpilased hommikul kooli jõuavad. Tihti jõutakse kooli isa autoga või lõpuklassi õpilased mõnikord juba enda omaga. Lapsed liiguvad vähe, aga ülekaalulisus ei peaks olema üha süvenev probleem. Leidsime, et rohelist mõtteviisi tuleb ergutada."


Keskkonnaekspert Kai Klein ütles, et  keskkonnateadlikkuse kasv mõjutab ka igapäevast tarbimist.


"Mõni ohtlik aine võib olla ennast ära peitnud igapäevatootesse nii, et me seda esimese hooga üldse tähele ei panegi," rääkis Klein. "Kas oleme mõelnud, kuidas igapäevases kasutuses asjadel on just teatud omadused? Miks näiteks kätekreem imbub naha sisse nii kiiresti ja jätab naha hiljem nii siledaks? Miks vihmajope vett hülgab? Kõik on nii seetõttu, et meie kui tarbijad selliseid asju soovime. Soovitud omaduste saamiseks tarvitavad aga tootjad kauba töötlemisel lisaaineid."


Palju põnevaid teemasid


Teadlik mõtteviis peaks Kleini sõnul algama juba koduköögist. "Mõnikord võib lisaaine olla kahjulik kas siis meie tervisele või meid ümbritsevale keskkonnale," ütles Kein. "Näiteks teflonpann on imehea toidu tegemiseks, toit kinni ei nakku, aga see pann võib sisaldada perfoühendeid, mis mittenakkuva kihi annavadki. Kui panni liialt kuumutada, näiteks kahesaja kraadini, ei püsi enam ained kihil, vaid hakkavad liikuma sealt toidule ja me sööme nad endale sisse."


Libliku sõnul läbibki Rohelise kooli keskkonnateadlik mõtteviis kogu kooli õppekava alates näiteks keemiatunnist õppekäikudeni loodusesse.


Algatusega ühinenud kool asutab esmalt Rohelise kooli komitee, mis seisab hea selle eest, et tegevustest oleks teadlik kogu kool. Kooli keskkonnaülevaatus selgitab, kuidas on keskkonnateemad eluga seotud. Vaatluse all on elurikkus ja loodus, kliimamuutused, energia, globaalne kodakondsus, tervis ja heaolu, meri ja rannik, prügi, jäätmed ja vesi jne. Siis tehakse tegevuskava, mis keskendub kolmele valdkonnale.


Vastutus terveks eluks


Kuristiku gümnaasium valis globaalse keskkonna, prügi ja jäätmete ning tervise ja heaolu teemad ning töötas välja  keskkonnareeglid, millest terve õppeaasta vältel püütakse kinni pidada. "Eesmärk on, et Roheline kool teeks õpilased loodusega sõbraks," rõhutas Liblik.


Näiteks käis kolmas klass hiljuti õppekäigul loomaaias, et õppida tundma jääkaru ja Arktika elustikku. "Saime uusi teadmisi jääkarude kohta ning uurisime tema koobast," meenutas õpetaja Kadri Käärd. "Jääkaru Aron pakkus palju rõõmu, kui otsustas vees mängima hakata ja läbi klaasi meile ennast lähemalt näitas. Käisime ka lumekakke vaatamas."


Teised klassid korraldasid aga ühiselt lemmikloomatunni, kus sai tutvuda 70-aastase kilpkonna Kilbuga.


"Kuna vähemalt pooltel lastel on kodus ka lemmikloom, siis pakkus teema palju äratundmisrõõmu," lausus õpetaja Külli Ratassepp. "Tähtis on ka see, et kõik pereliikmed saaksid aru, et nad peavad olema valmis looma eest hoolitsema terve tema  eluea."


Kui põhisuunad on valitud, eeldab Rohelise kooli programm ka tegevuskava järjepidevat monitooringut, kogu kooli lõimivat järjepidevat tööd ja õpitu rakendamist ümbruskonnas ja kodus. Kooli edukust pärjatakse ökomärgisega Roheline lipp.  

Laadimine...Laadimine...