POOLT JA VASTU: Kas Õismäe rappa peaks tulema terviserajad?

Sel korral otsivad abilinnapea Züleyxa Izmailova ja linnavolikogu liige Moonika Helme (EKRE) poolt ja vastuargumente Õismäe rappa terviseradade rajamisele.

Pilt: Scanpix

POOLT JA VASTU: Kas Õismäe rappa peaks tulema terviserajad? (1)

Sel korral otsivad abilinnapea Züleyxa Izmailova ja linnavolikogu liige Moonika Helme (EKRE) poolt ja vastuargumente Õismäe rappa terviseradade rajamisele.

POOLT

Züleyxa Izmailova,abilinnapea:


Projekt on valminud koostöös SA-ga Eesti Terviserajad eelkõige seetõttu, et Haaberstis sellised terviserajad puuduvad. Terviseradade mõtte käisid välja Kakumäe elanikud ise, eesotsas Rocca al Mare Lions klubiga. Terviseradade rajamiseks on tehtud mitmeid uuringuid, et säilitada võimalikult palju looduslikku keskkonda. Aastaid on Õismäe rabasse toodud jäätmeid ja linnaosa on koos elanike ja lionsitega seda igal kevadel koristanud. Avalike  terviseradade rajamise korral on vähem võimalusi, et prügistajad saavad oma tegevust jätkata.


Plaanist rajada Õismäe rabasse terviserajad on räägitud mitmeid aastaid, kirjutatud Postimehes, linnaosalehes ja jagatud infot otsepostitusega. Linnaosavanem on käinud mitmetel Kakumäe Rahva Seltsi korraldatud külakoosolekutel ja seal ka terviseradadest rääkinud. Täiendavaid küsimusi ei esitatud ja kohalviibijad suhtusid asjasse toetavalt.


Terviserajad tulevad olemasolevatele teedele ning need kaetakse sõelmetest kattega. Linnavalitsus on avanud foorumi ettepanekute tegemiseks Õismäe raba terviseradade projekti kohta.

 

VASTU

 

Moonika Helme,linnavolikogu liige (EKRE):

21. märtsi Pealinn kirjutab, et märtsis algas Tallinna kommunaalameti tellimusel Õismäe rappa terviseradade rajamise ettevalmistus. Olemasolevate radade laiendamise käigus eemaldatakse muu hulgas puid ja põõsaid. Kuna raba on elupaigaks kitsedele, rebastele ja paljudele lindudele, siis tahavad kohalikud elanikud teada, mis saab raba elusloodusest – paljud on mures loomuliku loodusliku keskkonna kadumise pärast. Küsimusi tekitavad ka valitud lahendused ning vähene suhtlus kogukonnaga. Millal selline projekt heaks kiideti? Kuidas ja kui palju on kohalikule kogukonnale jagatud projekti kohta informatsiooni planeeringute etapis? Kuidas on puude massiline maharaiumine ja raba asfalteerimine kooskõlas rohelise Tallinna kontseptsiooniga? Miks on vaja raba kõrvale kolme parklat kokku 150 autokohaga? Millistele prognoosidele tuginedes eeldatakse nii suurt külastajate arvu 2 km pikkusele terviserajale? Pärast kohaliku kogukonna pahameeletormi avati parklate osa avalikule arutelule. Kas on kavas algatada avalik arutelu ka muude projektidetailide osas?

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...