Postimeest vassimises süüdistanud Holsmer kaotas kohtus

Postimeest väärinfo levitamises süüdistanud reformierakondlasest riigikogulane Remo Holsmer sai kaotuse osaliseks, kui Tartu maakohus leidis reedel, et tema hagi tuleb jätta rahuldamata. Leht kirjutas anonüümsetele allikatele viidates, et reformierakondlased Remo Holsmer ja Kalev Lillo olid aasta algul saartevahelise praamiliikluse ümberkorraldamise aegu küsinud altkäemaksu.

Pilt: Scanpix

Postimeest vassimises süüdistanud Holsmer kaotas kohtus

Postimeest väärinfo levitamises süüdistanud reformierakondlasest riigikogulane Remo Holsmer sai kaotuse osaliseks, kui Tartu maakohus leidis reedel, et tema hagi tuleb jätta rahuldamata. Leht kirjutas anonüümsetele allikatele viidates, et reformierakondlased Remo Holsmer ja Kalev Lillo olid aasta algul saartevahelise praamiliikluse ümberkorraldamise aegu küsinud altkäemaksu.

Holsmer esitas mullu septembris kohtule hagi Postimehe vastu ning taotleb kohtu abil lehes tema kohta esitatud väidete ümberlükkamist. Tallinna Sadama nõukogu endine juht soovis oma hagis Postimehes avaldatud väidetud väärate faktiväidete ümberlükkamist ning ebakohase väärtushinnangu avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist.

Holsmer viitas mullu 4. ja 5. septembril Postimehes ilmunud lugudele väidetava hüve küsimise kohta Vjatšeslav Leedolt, kinnitades, et ei ole küsinud Vjatšeslav Leedolt mingisugustki hüve ja artiklites esitatud väited on valed. Holsmeri väitel oli ajalehes Postimees ilmunud kahes loos tuginetud anonüümsete allikate väidetele mitte faktidele ning need lood annavad edasi valesid väärtushinnanguid, mis on alusetult heitnud talle varju.

Kohtus tunnistusi andmas käinud laevandusärimees Vjatšeslav Leedo kinnitas aga, et kuigi Holsmer ei ole temalt raha küsinud, käis tema jutul Tallinna Sadama endine juhatuse liige Allan Kiil, kes küsis nelja miljonit eurot ning nimetas ka üheselt Holsmeri nime.

Tartu maakohus leidiski reedel, et Holmseri hagi Postimehe vastu tuleb jätta rahuldamata. "Menetluskulud jätta Remo Holsmeri kanda. Välja mõista Remo Holsmerilt AS-i Postimees Grupp kasuks menetluskuluna 2640 eurot," seisab kohtu resolutsioonis.

Hageja poolt viidatud esimene väide „Kui praamiliinide saatus oli veel lahtine, käisid Saaremaal kaks Reformierakonna „tipptegijat", Tallinna Sadama nõukogu esimees Remo Holsmer ja nõukogu liige Kalev Lillo. Hiljem kohtuti ka Tallinnas, kuid jutt oli väidetavalt sama: paluti toetada parteid või pakuti võimalust hankida partner." ei sisalda kohtu hinnangul sellist väidet, mis puudutaks hagejat selliselt, nagu hageja on hagiavalduses esile toonud. Kuna esitatud väide ei sisalda selget ja konkreetset infot selle kohta, et hageja oleks raha või toetust küsinud, on kohus seisukohal, et hagejal ei ole võimalik nõuda selles väites avaldatud info ümberlükkamist või ebakohaseks tunnistamist.

Teine väide "„Kas sina hakkad minu partneriks?" küsinud Leedo. „ Ka mina saan kasulik olla," kõlanud vastus. Põhihuvi seisnes erakonna rahaga toetamises. Summa olnud seitsmekohaline." ei tee samuti viidet hagejale. Väide on umbisikuline ja ei sisalda hageja nime, ametit ega esita ühtegi väidet või hinnangut hageja kohta. Kuna tunnistaja Vjatšeslav Leedo on avaldanud, et temalt on raha küsitud ja toetusest on olnud igal erakonnaga kohtumisel juttu, on väide kohtu hinnangul tõene ning puudub alus selle ümberlükkamiseks, märkis kohus.

Täiendavalt märgib kohus, et kostja on andnud hagejale võimaluse esitada omapoolne kommentaar artiklile ja esitanud konkreetsed küsimused, millele hageja vastanud ei ole. Samuti ei ole hageja eitanud ega ka selgitanud seda, mis asjaoludel on tema helistanud Postimehe toimetusse ja küsinud, kas toimetusele on erakonna kohta midagi teada. Seega on hageja ise kohtu hinnangul andnud põhjust ajakirjanduses tema tegevuse osas kahtluste avaldamiseks.

Kohus märgib, et hagejale antud suhteliselt lühike aeg omapoolsete seisukohtade esitamiseks ajakirjanikule võib olla seletatav ajakirjandusliku töö operatiivse iseloomuga. Samuti märgib kohus, et hageja on kirjeldatud kohtumistel esinenud erinevates positsioonides – AS Tallinna Sadam nõukogu liikmena, riigikogu liikmena, Reformierakonna liikmena. Erinevate rollide samaaegsest täitmisest tulenev vastuolu kohtumistel tunnistajaga on loonud eeldused kostja poolt avaldatud artiklite ilmumiseks.

Ajalehes Postimees ilmunud arvamusloos „Lipsustatud sahkerdaja" (II artikkel) kirjutati: "Nii kirus rivaalitseva poliitiku jultumust üks kahest Saaremaal laevaärimees Vjatšeslav Leedolt äsja toetust küsimas käinud Reformierakonna poliitikust erakonnakaaslasele. Nüüd, /.../ mängib ta meest, kes oli puu otsas, kui pauk käis". Hageja hinnangul jätab väljend „lipsustatud sahkerdaja" temast mulje kui ebaausast poliitikust ning see mõjutab tema valijate suhtumist temasse. Kohus nõustub hagejaga, et sõnal „sahkerdama" on iseenesest eesti keeles pigem negatiivne varjund ning artikli pealkiri sisaldab teatud väärtushinnangut. Seda kinnitab ka kohtule esitatud semiootiline ekspertarvamus. Samas aga ei sisalda teine artikkel ühtegi viidet hageja isikule, tõi kohus esile ja lisas, et artikli seostamiseks konkreetselt hageja isikuga peab tavalugeja olema piisavalt informeeritud ning tegema teatud ulatuses üldisusi.

Kohus leiab, et ei ole mõistlik eeldada, et tavalugeja teeb oma artikli analüüsi mahus ja ulatuses, mida on teinud eksperdid arvamuse koostamisel. "Kostja ei saa kanda vastustust lugejate mõtete eest. Arvamusloo juures olev pilt on illustreeriv ning sellel ei ole kujutatud hagejat, nagu hageja hagiavalduses väitnud on. Sõnal „lipsustatud" ei ole aga eesti keeles negatiivse kuvandiga tähendust," märkis maakohus.

Samuti on teises artiklis avaldatud: "Nii kirus rivaalitseva poliitiku jultumust üks kahest Saaremaal laevaärimees Vjatšeslav Leedolt äsja toetust küsimas käinud Reformierakonna poliitikust erakonnakaaslasele. Nüüd, /.../ mängib ta meest, kes oli puu otsas, kui pauk käis". Hageja leiab, et sõnapaaridega "üks kahest" ja "äsja toetust küsimas käinud Reformierakonna poliitikust erakonnakaaslane” on ühemõtteliselt viidatud esimeses artiklile, kus on nimeliselt mainitud Remo Holsmeri ja Kalev Lillot. Asjaolu, et hinnangu "Nüüd mängib ta meest, kes oli puu otsas, kui pauk käis" subjektiks on Remo Holsmer kinnitab see, et artikli teises ja kolmandas lõigus räägitakse juba nimeliselt just hagejast.

Samas märkis kohus, et laused, millele hageja on viidanud, ei sisalda selgesõnaliselt hageja nime. "Küll aga võib koostoimes esimeseartikliga olla mõistlikule lugejale arusaadav, keda artiklis mõeldakse. Vaidlust ei ole, et reformierakondlased on Saaremaal Vjatšeslav Leedoga kohtumas käinud, seega on väide selles osas õige. Ka on tõele vastavaks osutunud väide, et Vjatšeslav Leedolt on Reformierakond toetust küsinud, erakonna toetamise teema on kõnes olnud igal erakonnaga kohtumisel. Seega on ka see väide tõele vastav ning alust sellise väite ümberlükkamiseks ei ole," märkis kohus.

Küll aga nõustub kohus hagejaga selles, et artiklis on kirjeldatud üldsuse jaoks ebaausalt tegutsevate poliitikute tegevust. Selliselt on kostja teinud kaudse viite ka hagejale ning on tema kohta avaldanud väärtushinnangu.

"Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et kostja ei ole esitanud hageja suhtes ebaõigeid faktiväiteid," lõpetas kohus.

Postimees kirjutas mullu sügisel, et reformierakondlastest Tallinna Sadama nõukogu liikmed küsisid ärimees Vjatšeslav Leedolt raha või neile soodsat koostööd. Leht kirjutas anonüümsetele allikatele viidates, et reformierakondlased Remo Holsmer ja Kalev Lillo olid aasta algul saartevahelise praamiliikluse ümberkorraldamise aegu küsinud altkäemaksu ning kuna Leedo sellega ei nõustunud, siis olla tema juhitud ettevõtted praamiliikluse korraldamisest välja tõrjutud.

Postimehe kinnitusel tuginesid artiklid kõrgete poliitikute ja usaldusväärsete allikate väidetele.

Laadimine...Laadimine...