President Kersti Kaljulaid: noore emana kogusin terve aasta külmkapi ostuks raha

"Ma mäletan seda ja tean, et ka täna on selliseid peresid, kellel on väga raske. Niisuguseid asju oma elus ei unusta keegi mitte kunagi ja peab olema täiesti pime, et mitte mõista, et mitte kõikidel inimestel ei lähe Eestis võrdselt hästi," rääkis Eesti president Kersti Kaljulaid.

Pilt: Scanpix

President Kersti Kaljulaid: noore emana kogusin terve aasta külmkapi ostuks raha (1)

"Ma mäletan seda ja tean, et ka täna on selliseid peresid, kellel on väga raske. Niisuguseid asju oma elus ei unusta keegi mitte kunagi ja peab olema täiesti pime, et mitte mõista, et mitte kõikidel inimestel ei lähe Eestis võrdselt hästi," rääkis Eesti president Kersti Kaljulaid.

"Sõltumata reitingutest tahaksin loota, et kui käin mööda Eestimaad ja räägin Eesti inimestega on meil üksteisega tore, me saame üksteisest aru. Usun, et minul on palju selgitamist tänapäevase maailma ja Euroopa kohta ja Eesti inimestel on palju selgitamist oma elu kohta.  Reitingu arvud on siiski arvud, mitte numbrid ja ma loodan, et ma numbreid iialgi ei näe," sõnas president Kersti Kaljulaid.

Olles esimeselt hariduselt bioloog, teiselt juhtimisarvestaja selgitas president Kaljulaid Tallinna TV saates "Nädal+", millist põhimõtet rakendab presidendi kantselei temaga seotud kulude puhul iga päev. "Juhtimisarvestuses kehtib üks väga lihtne põhimõte: tuleb aru saada, millised kulud on millega seotud. Need kulud presidendi elus, mis oleksid mul nagunii, need kannan ma ise. Nende osas, mis tulenevad vahetult minu ametikohustuste täitmisest, pean toetuma Eesti maksumaksjale. Elan oma kodus Nõmmel seepärast, et meie pere kolis Eestisse paar kuud tagasi. Minu lapsed käivad koolis kodu lähedal. Nende trennid toimuvad kodu lähedal. Olukorras, kus nad alles kohanevad Eesti eluga, muuhulgas ka sellega, et Eestis tohivad 7-aastased üksinda tänavatel liikuda, ei oleks praktiline ja mõistlik neid praegu veelkord n-ö ümberistutada. See on minu põhiline põhjus Nõmme koju jäämiseks."

Eesti presidendivalimiste süsteem eeldab president Kaljulaidi märkel poliitiliste jõudude kokkulepet ja niipea, kui kokkulepe leiti, oli ka president valitud. "Seega ei saa öelda, et see süsteem on täielikult läbikukkunud. Kui Eesti erinevad poliitilised jõud leidsid selle kokkuleppe võimaluse, olen täiesti kindel, et kõik erakonnad saavad ka koos arutada, kas on vaja alternatiive ja millised need võiksid olla. Mulle meeldib võimude lahususe tasakaal, mis Eesti põhiseaduses on. See on aidanud meid väga hästi, hoidnud meid rajal. Kõik peavadki kõigiga läbi rääkima ja seda sugugi mitte ainult presidendi valimiste kontekstis. Meil on sõltumatuid institutsioone veel. Oma roll on peaministril, valitsusel, riigikogul, riigikontrollil, riigikohtul ja õiguskantsleril. Kogu tasakaalus süsteem peab toimima. Üldjuhul ta väga hästi ka toimib. Eesti on väga selgelt vaba ja demokraatlik riik."

Küsimusele, kas Venemaa ja Lääne vahel on puhkenud uus külm sõda, vastas president Kaljulaid järgnevalt: "Ma hästi ei mäleta, millised olid Venemaa ja Lääne suhted 1973. aastal, aga minu põlvkonnal on see õnnetus, et oleme näinud külma sõda teiselt poolt raudset eesriiet, aga mitte vaba Lääne poolt. Seetõttu ei ole ma absoluutselt võimeline hindama ja ei tahakski sellesse olukorda hinnanguliselt suhtuda. Küll aga tuleb suhtuda,ja vägagi hinnanguliselt, nii nagu meie parterid Euroopa Liidus seda selgelt on teinud, sellesse, mida on Venemaa korda saatnud Ukrainas ja Krimmis. Ka humanitaarkatastroofi, milles nad on osalised Süürias. Euroopa Liidu Ülemkogu arutas, kas Venemaa suhtes tuleks rakendada täiendavaid mõjutusvahendeid ja jäi seisukohale, et vajadusel tuleb seda tõepoolest teha. Euroopa Liit on mitu korda suuremate sanktsioonideta pikendanud Venemaa vastaseid sanktsioone seoses Minski lepete senise kehva täitmisega. Meil on Eestis täpselt sama arusaam olukorrast, mis meie parteritel. Ilma sildistamise ja ilma emotsioonideta, olukord on väga keeruline. Nii nagu toetume kaitsekoostöös oma parteritele ja teeme samme ühiselt koos nendega, käitume samamoodi ka oma välispoliitikas ja diplomaatias. Teeme koostööd oma partneritega, toetume nende võimendusele suhetes Venemaaga, ei astu samme üksinda ja koordineerimata."

President Kaljulaid kinnitas, et on kursis Eesti tänase reaalse eluga ja selleks ei tarvitse tal minna kaugemale kui omaenda ajalukku 90ndatesse. "Korjasin noore emana aasta aega külmkapi ostuks raha. Ma mäletan seda ja tean, et ka täna on selliseid peresid, kellel on väga raske. Niisuguseid asju oma elus ei unusta keegi mitte kunagi ja peab olema täiesti pime, et mitte mõista, et mitte kõikidel inimestel ei lähe Eestis võrdselt hästi. Olen lubanud olla alati seal, kus tehakse nõrgematele liiga. Samas peame ka mõistma, et mitte ühelgi riigile ei ole õnnestunud vaesust välja juurida. Elasin 12 aastat maailma kõige rikkamas riigis Luxemburgis, sinna elama asudes oli miinimumpalk 1600 eurot, hiljem tõusis see veelgi. Aga, kolme magamistoaga korteri üür maksab seal 2000 eurot. Seega oleme täpselt samas kohas, kus teised riigid."

Kõige tähtsam on president Kaljulaidi hinnangul see, et meie peredel on vähemalt kindlustunne hariduse, laste koolis käimise ja tervishoiu osas. "Laste ja vanurite tervise osas ei ole olulist vahet, kas vanemad elavad maal või linnas, teenivad palju või vähe, vanemate elustiil ja ka ametikoha valikud ei tohi mõjutada laste tulevikku. Keegi ei pea mõtlema, et ma ei julge võtta vastu tööd, mis on südamelähedane, aga võib-olla jääb palgalt oluliselt alla Eesti keskmisele ja siis pole minu lastel jõudu koolis käia. Niisugust olukorda ei tohi luua. Olen väga tugev ühtluskooli põhimõtte toetaja. On tähtis, et olukord, kus meie lapsed saavad kõikides koolides hea hariduse, säiliks."

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...