"Otsime lahendusi, mis tegeleksid tulevikuga, aga mitte mineviku pikendamise eest maksmisega. Mina valiksin praegu selle tee ja täitsa ausalt rääkisin sellest ka ametiühingutega. Ei ole mõtet pead liiva alla peita ja loota, et CO2 hind langeb tagasi 5-6 eurole," ütles president Kersti Kaljulaid."Vanad ajad tagasi ei tule."

Kaevurite ja energeetikute ametiühingujuhtidega kohtunud president Kersti Kaljulaidi sõnul tuleb tunnistada, et põlevkivienergeetika aeg on läbi saamas, ning peab tegutsema selle nimel, et praegu sellega hõivatud inimeste üleminek teistesse majandussektoritesse läheks kiiresti ja sujuvalt, vahendab BNS ajalehte Põhjarannik. 

Minevikku tagasi ei too 

Kaljulaid sõnas 1300 kaevuri ja energeetiku töökoha kadumisega tekkiva võimaliku julgeolekuohu kohta, et see võib tekkida, kui inimeste suhtes ei olda ausad ja nad pannakse mingi väikese toetuse peale ootama olukorra muutumist energiaturul. “Tuleb leida sellised üleminekumeetmed, et väljumine teistesse sektoritesse oleks võimalik ja kiire. Peame ka sellega arvestama, et Eesti Energia töökohad on imehea tootlusega ja seetõttu ka kõrge palgaga ning pakutavad töökohad piirkonnas on madalama palgaga. Ilmselt on vaja mingisuguseid üleminekumeetmeid, et sellega toime tulla, kuni tootlikkus tõuseb ka mujal. Kõige halvem, mis tõesti võiks viia suurte probleemideni, on tõesti see, kui me eitame seda, et tõenäoliselt on minevik ikkagi läbi,” rääkis ta.

Kaljulaid lausus, et viimased 15 aastat on Ida-Virumaale lahendusi otsitud põhiliselt süsinikku emiteerivast majandusest, sest see oli siiani võimalik. “Majanduskasvu tingimustes võivad kiired ja ausad otsused anda meile parema tulemuse kui siis, kui me jäämegi kõikuma minevikust kinnihoidmise ja vähehaaval tulevikku liikumise vahel,” ütles ta.

Ametiühing positiivset ei kuulnud

President rääkis ametiühingujuhtidega ka sellest, et Eesti võtaks julguse kokku ja katsuks teha kliimapöörde esimesena. “Vaadates muid sektoreid ja kas või meie digipööret, siis esimesed võidavad ja tagumised maksavad. See on alati nii olnud,” ütles ta. “Ma arvan, et oluline on, et inimesel oleks võimalus millegi poole liikuda, et tal oleks, mida oodata ja mille poole püüda, et tal oleks uhkus ka oma regiooni üle. Me rääkisime väga palju ka sellest. Me ei rääkinud ainult sellest, kuidas toita perekondi − ka see emotsionaalne aspekt on väga oluline, millega tulebki tegelda. Kõige halvem variant on see, kui me ei muuda midagi, loodame, et minevik tuleb tagasi, ja maksame hästi palju vahepeal selle eest, et hoida minevikku alles. Ideaalvariant võiks olla see, et me sooritame hästi kiiresti selle pöörde. Tõde on, nagu ikka, kusagil vahepeal.”

Narva Energia ametiühingu juht Andrei Zaitsev ütles, et tema kohtumisel presidendiga positiivseid sõnumeid ei kuulnud. “Põhiliselt käis jutt sellest, et inimesed peavad hakkama kiiresti ümber õppima ja otsima endale uusi töökohti. Jäi mulje, et põlevkivienergeetika säilitamist meie riigis enam isegi ei arutata.”