Professor: e-hääled tuleks ülelugeda

Vabariigi Valimiskomisjoni kodulehel esitatakse huvitavat statistikat valimistulemuste kohta. Need andmed annavad võimaluse põhjalikumalt analüüsida saadikukandidaatide ja erakondade tulemusi ning teha toimunust mitmekülgseid järeldusi. 

Pilt: Scanpix

Professor: e-hääled tuleks ülelugeda (1)

KESKNÄDAL: Väino Rajangu, professor

Vabariigi Valimiskomisjoni kodulehel esitatakse huvitavat statistikat valimistulemuste kohta. Need andmed annavad võimaluse põhjalikumalt analüüsida saadikukandidaatide ja erakondade tulemusi ning teha toimunust mitmekülgseid järeldusi. 

Esimese põhjaliku analüüsi koostasin peale 2011. aasta Riigikogu valimisi. See tõstatas mitmeid küsimusi. Nii oli mõistetamatu, kuidas järelkontroll mõjutab väljavõetud sedelite arvu ja valimistel käinute arvu ning selle põhjal arvutatud osavõtuprotsenti suurenemise suunas?

 

Teema tõstatus juba 2011. aastal

Ebaselgeks jäi kasutamata hääletussedelitega seonduv, sest niisugust infot ei ole avaldatud. Tookordse analüüsi mõningatest tulemustest ilmus16. märtsil 2011 Õhtulehes mu artikkel „Segadused valimissedelitega“. Nädal hiljem, 23. märtsil ilmus samuti Õhtulehes Vabariigi Valimiskomisjoni aseesimehe Alo Heinsalu reageering pealkirjaga „Valimised: kiirust ja täpsust korraga ei saa“, mis üldsõnaliselt kirjeldas valimiste korralduse käiku ja jättis mitmele tõstatatud küsimusele vastamata.

 Seepeale avaldas Õhtuleht 28. märtsil minu vastukaja, millele toimetus pani pealkirjaks „Valimiskomisjoni abitu vastus“. Selles märkisin järgmist:

    * Hääletussedelite väljaandmist loetakse kokku jooksvalt ja aja kukkudes kiirustada ei ole vaja.

  • Kõik väljaantud sedelid ei pruugi valimiskasti jõuda, ja seega sedelite alusel määratav osavõtuprotsent võib jääda väiksemaks, mitte aga suuremaks.

  • Kui kodushääletanute sedelid ei ole kella 20-ks valimisjaoskonnas, siis see räägib halvast töökorraldusest ja seaduse rikkumisest.

 

Tavaliselt käin ise valimas päeva lõpupoole, et saada esialgne ülevaade, missugune on valijate aktiivsus. Siis on näha, kuidas valimiste korraldajad usinalt teevad statistikat, kui palju sedeleid on välja antud.

 

2013. aasta kohalike valimiste analüüs

Teise analüüsi tegin seoses 2013. aasta kohalike omavalitsuste valimisega. Selle järeldused peaksid ilmuma Tallinna Teadlaste Maja raamatu „Majata maja lugu“ järjena ilmuvas raamatus. Seetõttu tookordse analüüsi tulemustel siin lähemalt ei peatuks. Olen ise Teadlaste Maja liige.

 

Äsjased Riigikogu valimised

Kolmas analüüs puudutab äsja toimunud Riigikogu valimisi. Tegin selle, kuna välismaised eksperdid on korduvalt rõhutanud, et e-hääletusel ei pruugi olla turvalisus tagatud ja seega võivad ka valimistulemused olla moonutatud. Nii panin analüüsil suurema rõhu laekunud e-häälte analüüsile.

 Vabariigi Valimiskomisjon avaldab laekunud e-hääled saadikukandidaatide ja valimisringkondades erakondade koonditena, kuid jätab kodulehel avaldamata erakondade üleriigilised koondandmed. Saamaks üleriigilisi koondandmeid tuli valimisringkondade andmetest teha arvutis Exceli tabel ja sealt saada tulemused. Esitan siin erakonniti andmed, kui suureks kujunes e-häälte protsent erakondadele antud häälte üldarvust:

 

E-häälte protsent häälte üldarvust

Eesti Vabaerakond 42,4

Reformierakond 41,7

Erakond Eestimaa Rohelised 40,8

Isamaa ja Res Publica Liit 38,5

Sotsiaaldemokraatlik Erakond 34,1

Üksikkandidaadid 29,7

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond 26,0

Rahva Ühtsuse Erakond 25,6

Eesti Iseseisvuspartei 17,7

Keskerakond 9,4

Eestimaa Ühendatud Vasakpartei 9,2

Kokku 30,7

 

Täpsustuseks märgin, et arvutused on tehtud 3.03.2015 kell 19:17:49 avaldatud andmete alusel.

 Analüüsi tehes jäi arusaamatuks, kuidas saavad Vabariigi Valimiskomisjoni kodulehel erinevates tabelites avaldatud arvud erineda, ja seda juba vähemalt kolmedel analüüsitud valimistel.

 Kuidagi arusaamatu on, kui kahe sedelhäälega asendub Riigikokku sissesaaja ja samas on Vabariigi Valimiskomisjoni kodulehel info ebatäpsus oluliselt suurem.

 Niisugune infotehnoloogiline abitus paneb kahtluse alla kogu e-hääletuse süsteemi, ja mitte ainult e-hääletuse, vaid kogu hääletuse. Vägisi tekkib mõte, arvestades ka arvukaid proteste, et vastutamatus on Riigikogu tasandilt jõudnud valimissüsteemi.

 

4.03.2015 kell 16:12:54 muudeti kodulehel andmeid. Siis hakkasid erinevates tabelites olevad arvud omavahel klappima. Erakondadele antud häälte arv järjekordselt suurenes ja muudetud andmed mõjutavad vähesel määral vähenemise suunas ka siinesitatud protsente, kuid ma ei hakanud ümberarvutusi tegema.

 

Valijate vanuseline statistika

7. märtsi 2015 Õhtulehes Arvo Uustalu artiklis „Vaatleja nõuab e-valimiste tühistamist“ on märgitud: „Tuleb välja, et üle 60aastaseid e-valijaid on kaks ja pool korda rohkem kui kuni 24aastaseid. Ma usun, et 18- ja 19aastased noored hääletasid need 1268 häält, aga mul on raske uskuda, et 85-89aastaseid e-valijaid oli neist rohkem (1464).“ Uustalu esitatust järeldub, et on olemas statistika ka e-valijate vanuselise jaotuse kohta. Eks valijate isikukoodide abil ole võimalik seda infot koguda, kuid siit tekib täiendav küsimus, miks Vabariigi Valimiskomisjon neid andmeid kodulehele välja ei pane? Kas seda jagatakse ainult neile, kes on komisjonile lähemal? E-valijate arv on suur ja erakonniti soliidne kogum tegemaks järeldusi, kuhu suunata järgmistel valimistel suurem reklaamitegevus. Miks mitte kasutada seda infot ka siis, kui menetletakse valimisea alandamise seaduse eelnõu?

Ülalesitatud arvudest on näha, et e-häälte osakaal erakonniti erineb kuni 4,6 korda. Saamaks erinevuste põhjustest paremini aru, pöördusin valikuliselt nelja erakonna poole küsimusega: kas oskate põhjendada, miks on e-häälte protsent erakonniti nii erinev?

 Erakondadest millegipärast artikli käsikirja üleandmise ajaks sisulisi arvamusi ei laekunud, kuid Keskerakonna poolt tuli ajalehe Kesknädal peatoimetaja ettepanek kirjutada artikkel avaldamaks analüüsi mõningaid tulemusi. Siin kirjapandu on selle soovi realiseerimine.

 10. märtsil näitas televisioon Vabariigi Valimiskomisjoni istungit, sh e-häälte mehaaniliselt purustatud andmekandjaid. Loomulikult tõuseb küsimus, miks selle hävitustööga nii kiire on? Samal ajal otsustati ühe saadikukandidaadi paberhääled üle lugeda. Kas kiirustamine suurendab inimeste usaldust e-valimiste vastu, millest väga ülevaatlikult kirjutas Märt Põder artiklis „Kohustus usaldada e-hääletust?“ (Õhtuleht 10. märts)? Kahtlen.

 Stalinil oli põhimõte: pole inimest, pole probleemi. Nii on ka e-häältega – kui neid andmekandjaid enam ei eksisteeri, siis pole ka probleemi. Kuid inimestele jäävad kahtlused.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...