"Me peame õppima koos koroonaga elama," ütles Pealinnale Tartu ülikooli mikrobioloogia ja viroloogia professor Irja Lutsar, kelle sõnul on kõige ohtlikumad noored inimesed, kes enda teadmata võivad teisi inimesi nakatada.

“Teisest lainest saaksime rääkida, kui esimene laine oleks vahepeal täiesti otsa saanud,” ütles Lutsar ning tõdes, et seda ei ole ju juhtunud. Ta ütles, et viiruseringlus lõpeb, kui sel ei ole enam temale vastuvõtlikku populatsiooni.

Lutsari sõnul oleks võimalik viirus kontrolli alla saada, kui võimalikult suurel osal populatsioonist oleks tekkinud antikehad. “Aga Eesti kindlasti ei ole sellele olukorrale lähedalgi,” ütles Lutsar.

Haigestumine ei jagune ühtlaselt

Ta tõdes, et ka suurtes riikides, kus haigestunuid on olnud märgatavalt rohkem, ei ole haigestumine enamjaolt ühtlaselt üle kogu riigi, ta tõi näite Hispaaniast, kus nakatunuid oli põhiliselt riigi äärealadel. “Kõige kõrgem näitaja tuli Mumbai slummidest, kus antikehi leiti 50-60% populatsioonist,” rääkis Lutsar.

Teine võimalus on Lutsari sõnul efektiivne vaktsiin: nõrgestatud viirus on üks võimalus karjaimmuunsust tekitada. “Muidu me peame lihtsalt õppima viirusega koos elama,” sedastas Lutsar.

Ta ütles, et ennekõike tuleb hoida kõige haavatavamaid elanikkonna gruppe: mida vanem inimene, seda haavatavam, eriti altid on viirusele inimesed, kellel on kas kõrge vererõhk, diabeet, pahaloomulised kasvajad, rasvumine või mõni muu organismi nõrgestav seisund.

Ohtlikumad on noored

“Kõige ohtlikumad on noored inimesed, sest ega väga vanad inimesed ei ela nii aktiivset seltsielu, ei hulgu mööda linna. Noored põevad selle läbi suhteliselt kergelt, ise ei saagi aru, et nad on haiged, kõnnivad avalikes kohtades ja nakatavad teisi,” ütles professor.

Tema sõnul on praegu põhiline probleem, et tegelikult ei ole haiguse kohta andmeid, sest enamik riike (peale Rootsi) pani koolid kinni. Lutsar loodab, et Rootsi arstide sulest ilmub peagi mõni kirjatükk, mis kirjeldab koroonaga toimetulekut ilma eriolukorra ja isolatsioonita.

Peagi algava kooliaasta suhtes on Lutsar optimistlik: tema on endale selgeks mõelnud, et pooliku või peaaegu ilma hariduseta inimmass on palju hullem kui mõned nakatunud noorte seas.

“Peame õppima selle viirusega elama ning ikka järgima neid alguspäevadel korrutatud tõsiasju: käsi pesta, kui on oht, et on haigega kontaktis oldud, siis olla eneseisolatsioonis ning kahtluse korral helistada perearstile ning anda proov. Mina näiteks käisin ka tol samal õhtul kinos, kui üks neist koroonapositiivsetest, siis ma kohe vaatasin, kas ma olin samal seansil, ei olnud,” kordas professor põhitõdesid üle.