PROFESSOR: Paljud eestlased ei oska enam lauseidki moodustada

"Kes loevad palju ilukirjandust, suudavad end hästi ja õigesti väljendada ka kirjalikult," lausus Tallinna ülikooli professor Reili Argus Tallinna päeva etteütluseks valmistuda aitavas keeletunnis. Raskusi tekitab inimestele muu hulgas koma õigesse kohta panemine ning üha enam levib inglise keelele omane lauseehitus.

Pilt: Meelis Piller
Haridus Tallinn

PROFESSOR: Paljud eestlased ei oska enam lauseidki moodustada (1)

Vesta Reest

"Kes loevad palju ilukirjandust, suudavad end hästi ja õigesti väljendada ka kirjalikult," lausus Tallinna ülikooli professor Reili Argus Tallinna päeva etteütluseks valmistuda aitavas keeletunnis. Raskusi tekitab inimestele muu hulgas koma õigesse kohta panemine ning üha enam levib inglise keelele omane lauseehitus.

Enne Tallinna päeva etteütlust on kõigil võimalik käia parimate asjatundjate juures spetsiaalsetes tundides oma teadmisi kinnistamas ja küsimusi esitamas. Möödunud kolmapäeval toimunud esimese tunni teema oli suur ja väike algustäht. Professor Arguse  sõnul, kes juhendas nimede, nimetuste ja pealkirjade kirjutamist, oleneb suure või väikese algustähe valik sellest, kas nimi on pandud või mitte. ""Mina ristin sind: Bruno Benno Bernhard!" Kui keegi ütleks, et mina ristin sind: keskkonnaminister, siis oleks see ju naeruväärne," selgitas õppejõud. "Nimetust saab tõlkida, nime üldjuhul mitte."


Gustav Adolfi gümnaasiumi eesti keele õpetaja Ülle Salumäe sõnul on huvi etteütluse vastu meeldivalt suur. "Olen õpilastega Tallinna päeva etteütlustel ikka osalenud, nad tahavad ennast proovile panna ja teistega võrrelda," rääkis ta. "Neile on väga tähtis eduelamus. Kui selgub, et nad on vähe vigu teinud, on väga uhked. Siis on koolis õpitu vilja kandnud!"


Etteütluses tuleb paljusid asju tervikuna vallata ja hallata: kokku-lahku kirjutamist, suurt ja väikest algustähte, häälikute ortograafiat, kirjavahemärke – ja kõike tuleb teada korraga. "Seal tekib palju kõhklusekohti," nentis Salumäe. "Mida rohkem inimesed kõhklevad, seda rohkem vigu nad teevad, esimese hooga kirjutavad keelevaistu põhjal õigesti, aga siis hakkavad valeks parandama."


Raske teksti mõista


Professor Argus lisas, et õigekirjas on üks problemaatilisemaid nähtusi koma, mis üldjuhul pannakse sinna, kuhu tundub, et võiks panna. "Koma vale kasutus pärsib lugemist, ei saa enam aru, kus üks mõte algab ja teine lõpeb," tõdes ta. "Vahel tekib probleeme ka võõrsõnade kirjutamisel ja omasõnade käändevormide puhul. See näitab natuke keele muutumist, näiteks ei taheta enam käänata kõne-kõnet, vaid kõne-kõne. Sama kehtib sõna lõhe puhul, ja näiteid leiab veel. Torkab silma, et meil on palju täpselt ühesuguseid sõnu, mis korduvad tekstist teksti, ja täpselt ühesuguseid konstruktsioone. Inglise keele passiivse kõneviisi eeskujul öeldakse meil sageli, et miski on kellegi poolt tehtud. Poolt-sõna kasutatakse väga-väga palju ja inimesed arvavad, et see ongi korralik keel, aga tegelikult on võõras."


Arguse sõnul hakkab ka sõnajärg inglisepäraseks minema: "Ei öelda enam Eesti raamatupidajad, vaid raamatupidajad Eestist, Kohila tüdruku asemel aga öeldakse tüdruk Kohilast," rääkis professor. "Kui inimene tahab teada midagi pangakaardi kohta, ütleb ta, et tal on küsimus pangakaardist – nii pole aga õige."


Teadmised sõnavarast napid


Tallinna päeva etteütluse teksti koostasid Tallinna koolide õpetajad. "See ei ole hirmus raske, arvestatud on, et hakkama saaksid ka need, kelle emakeel ei ole eesti keel," mainis Argus.


Veel jõuab ennast kirja panna ettevalmistustundidesse, mis  toimuvad 2. mail ja 9. mail kell 18 Gustav Adolfi gümnaasiumis Vana-Kalamaja 9.


Oma õpilaste kirjaoskuse kohta ütles Salumäe, et nad oskavad kasutada ortograafia brošüüri ning ka elektroonilisi võimalusi, et otsida vastuseid tekkinud küsimustele. "Kui õpilased oma teksti loovad, saavad nad ise koostada lauseid ning valida keelendeid, milles nad on kindlad. Meie harjutuses oli sõnapaar Araabia Mustik, mida nad ise kindlasti ei kasutaks," selgitas õpetaja. "Sõnavara teadmised jäävad vaesemaks, kui ei teata, mida sõna tähendab, siis ei saada ka lause mõttest aru."


Veidi kaugemast talupojakultuurist pärit sõnad on tänapäeva noortele juba kauged ja arusaamatud. Professor Argus tõi näiteks väljendi "sõba silmale". "Kui inimene ei mõista, mis on sõba, on tal raske ka sellest väljendist aru saada," nentis ta. "Väga häid üliõpilasi on ikka, tugevate kirjutajate hulk ei ole vähenenud. Paraku on juurde tulnud nõrgemaid kirjutajaid, ja probleem ei ole alati sugugi õigekirjas, vaid lause moodustamises – seda ei osata teha. Õigekiri on ka nõrgem, sest koolis pööratakse sellele vähem tähelepanu. Eesti keele tunde on tänapäeval vähe, fookus on läinud muudele asjadele."


Arguse sõnul ei tule õigekiri paraku ainult õppimisest, see tuleb lugemisest. "Inimestel, kes palju loevad, ei ole õigekirjaga probleeme, sest nad näevad õigeid lauseid," selgitas professor. "Kes palju ilukirjandust loevad, neil ei ole ka eneseväljendusega probleeme, sest nad lihtsalt näevad rikast keelt ja see jääb meelde. Kirjutajatel, kel tekstikogemus väiksem või kes ei puutu kokku eestikeelsete tekstidega, tekib aga küll raskusi. Ülikoolis peame tihti üle kordama teemasid, mida veel 6-7 aastat tagasi polnud vaja korrata. See on tegelikult aja raiskamine."

 

 

 

Registreeru Tallinna päeva etteütlusele ja harjutustundidesse!


• 15. mail kell 13 toimub Vabaduse väljakul traditsiooniline Tallinna päeva etteütlus. Sündmusel osaleja saab panna oma eesti keele oskuse proovile ja õppida midagi uut Tallinna kohta.


• Seekord loevad etteütluse teksti ette vigursuusataja Kelly Sildaru ja räppar Reket. Iga osaleja saab korraldajatelt paberi, pastaka ja väikese üllatuse. Etteütlusele saab registreeruda https://www.tallinn.ee/est/etteutlus


• Samuti saab osaleda etteütluseks valmistumise tundides. 2. mail kell 18 on kavas tund "Üks koma kõik!", mis räägib kirjavahemärkidest. 9. mail kell 18 saavad tunnis "Kõik need konksud ja kriblakad" selgeks numbrite ja lühendite õigekiri ning ne- ja line-liiteliste sõnade kokku- ja lahkukirjutus. Tundidesse saab registreeruda https://www.tallinn.ee/est/etteutlus/Etteutluseks-valmistumise-tunnid

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...