Puhja tähistab täna esmamainimise 600 aastapäeva

Elva vallas asuv Puhja alevik tähistab täna küla esmamainimise 600 ja Käsu Hansu nutulaulu 310 aastapäeva.

Pilt: Scanpix

Puhja tähistab täna esmamainimise 600 aastapäeva

Elva vallas asuv Puhja alevik tähistab täna küla esmamainimise 600 ja Käsu Hansu nutulaulu 310 aastapäeva.

Puhja küla järglane – kunagine kihelkonnakeskus ja tänane Elva valla Puhja piirkonna keskus esmamainimise 600 ja esimese eesti rahvusest luuletaja Käsu Hansu luuledebüüdi "Oh ma vaene Tarto liin" 310 aastapäeva, teatas Elva vallavalitsus neljapäeval BNS-ile.

Puhja asula on tõenäoliselt palju vanem, kuid Puhja Seltsimaja juhi Kaja Udso sõnul pärineb esimene ametlik  kinnitus küla kohta 1418. aastast säilinud pitsatitega pärgamendilt Stockholmi Riigiarhiivis, kus kirjas, et Hans ja Engelbrecht von Thisenhusen müüvad pool Puhja (Puyen) küla ja muud Tartu piiskopkonnas asuvad isa pärusmõisad oma lellepojale Peter von Thisenhusenile.

Väärika ajalooga Puhja päev algab laupäeva hommikul rahva ühise rongkäiguga ümber aleviku südame, seejärel avatakse rahvakojas vanade fotode näitus kohaliku mehe Aarne Salo fotokogust, kus näha puhjalaste tegemisi ja külaelu valdavalt Eesti Vabariigi sünniaegadel. 

Seltsimaja kinoekraanil jookseb päev läbi  filmiprogramm „Puhja filmilinal“, mille endine koolidirektor ja  MTÜ Puhja Aja Mälu liige Heiki Rokka on aegade jooksul kokku kogunud nii filmidest kui TV salvestustest. Muuhulgas saab näha lõike Puhja Vabadussamba taasavamisest, mis toimus täpselt kolm aastat enne Eesti iseseisvuse taastamist, 20. augustil 1988 aastal.

Tänavu täitub 310 aastat Käsu Hansu nutulaulu "Oh ma vaene Tarto liin" kirjutamisest (1708), sel puhul korraldatakse laupäeva õhtupoolikul, kell 16.15  Puhja kiriku juures 32 stroofilise nutulaulu avalik ettelugemine.

Esimese eesti rahvusest luuletajana ajalukku läinud Puhja köster ja koolmeister Käsu Hans sai kuulsaks Põhjasõja aegse Tartu hävitamise ainelise kaebelaulu "Oh ma vene Tarto liin" autorina. Tõuget kirjanduslikeks harrastusteks võis ta saada Vastse Testamendi tõlkijalt, Puhja pastorilt Adrian Verginiuselt (1686-94). Vanim kaheksast säilinud kaebelaulu koopiast on pärit 1714. aastast, mil see jäädvustati Jaani kirikuraamatusse.

Laadimine...Laadimine...