Puhtaim õhk viib Tallinna rohelise pealinna kandidaatide sekka

Tallinn kandideerib muretult Euroopa roheliseks pealinnaks, sest siin on Euroopa pealinnade puhtaim õhk, palju loodukaitsealasid ning 2/3 siinsest prügist läheb taaskasutusse.

Pilt: Albert Truuväärt

Puhtaim õhk viib Tallinna rohelise pealinna kandidaatide sekka (1)

Kai Maran

Tallinn kandideerib muretult Euroopa roheliseks pealinnaks, sest siin on Euroopa pealinnade puhtaim õhk, palju loodukaitsealasid ning 2/3 siinsest prügist läheb taaskasutusse.

Tallinna linn läkitab Euroopa Komisjonile teele 2018. aasta Euroopa rohelise pealinna tiitlile kandideerimise taotluse. Taotlus on 200 lehekülge pikk, mis näitab, et Tallinnal on, mida esile tuua. Muu hulgas võiks Tallinnast saada isegi Euroopa orhideepealinn, sest siin kasvab 14 orhideeliiki, näiteks jumalakäpp, hallkäpp ja tumepunane neiuvaip.

159,31 km2 suurusest linnast 2193,3 hektarit ehk 13,8% on kaitseala. Viimati võttis linn kaitse alla Pääsküla raba. "Soovime, et Pääsküla loodus saaks toimida omasoodu ning külastajatel oleks meeldiv linnakärast puhata," ütles abilinnapea Arvo Sarapuu.

Linlased rahul

Teele saadetud taotluses on eraldi välja arvutatud rohealade kättesaadavus, sellest selgub, et kodulähedast tervislikku looduskeskkonda võib nautida enamik linlasi – 87,3%-l elanikest on võimalus minna parki vm rohelisse kohta, mis asub 300 m raadiuses elukohast. Ligi kümne aastaga on linn korda teinud 21 parki kokku 157,45 hektaril, viimati sai uue haljastuse näiteks looduskaitsealune Ravila park Nõmmel. Roheluse tõttu on Tallinn üks puhtama õhuga pealinnu Euroopas.

Prügilasse viiakse Tallinnas alla 10% prahist, uuesti ringlusse või taaskasutusse aga üle 2/3 jäätmetest.
Pole siis ka imestada, et linlaste rahulolu elukeskkonnaga järjest kasvab. Küsitlusuuringud näitavad, et kui kümme aastat tagasi oli 69% tallinlastest elukeskkonnaga rahul, siis 2013. aastal juba 89%.

Haljasalade ja parkide olukorraga oli 2006. aastal rahul 80% ja 2013. aastal 94% vastanuist.
Alates 2007. aastast on linn rajanud üheksa suuremat peremänguväljakut. Ja kui veel 2005. aastal polnud linnas ühtegi välijõusaali, siis eelmisel aastal oli neid juba 28.

"Oleme rajanud trenažööridega välijõusaale näiteks Pirita randa, Mähele ja Maarjamäele laste mänguväljaku juurde," ütles Pirita linnaosa vanem Tõnis Mölder. "Rahvast käib seal treenimas aasta läbi, eriti armastatud on välitreeningupaigad kepikõndijate, jooksjate, talisuplejate ja talivõrkpalli seltskondade seas."

Aktiivne puhkus ühendab põlvkondi

Mölderi sõnul aitavad sellised treeningupaigad ka põlvkondi ühendada.
"Kui kurdame, et vanavanemad lastelastest eri elukohtade tõttu võõrduma kipuvad, siis mänguväljakud ja välijõusaalid on üks koht, kus nad taas kokku saavad ja ühist haaravat tegevust leiavad," lausus Mölder, kelle sõnul on linnaosavalitsusel plaanis rajada suurem peremänguväljak koos välisjõusaaliga ka Lillepi parki.

Aktiivseid ja looduslähedasi puhkevõimalusi on linn viimastel aastastel oluliselt suurendanud mereääre avamise arvel mujalgi, on ju Tallinna 46 km merepiir vaid veidi lühem kui maismaapiir (59 km). Linna ühe vanima Pirita ranna kõrval on ökomärgise Sinilipp saanud ka kõige uuem, Pikakari supelrand. "Sinilipp tähendab, et kohalik omavalitsus, kes haldab supelranda, täidab 32 keskkonnakriteeriumi ja tagab randades peale vee puhtuse ning vajalike kommunikatsioonide ka keskkonnasõbralikud ja -hariduslikud tegevused," selgitas Sarapuu.

Mere- ja joogivesi tasemel

Elanike rahuolu Tallinna kokku viie avaliku supelrannaga on aasta-aastalt tõusnud. Kui aastal 2006 oli rannaalade olukorraga rahul 76% elanikke, siis aastal 2013 juba 94%.

Lisaks suurepärastele suplusvõimalustele vastab kõigiti nõuetele ka linna joogivesi. Ülemiste veepuhastusjaama juhi Riho Sobi sõnul võeti tänavu esimesel poolaastal tarbijate juurest 1473 veeproovi, millest vaid üks ei vastanud rangetele nõuetele. "Kõrvalekallete korral peseme kohe torustiku läbi ja võtame proovi, et veenduda vee kvaliteedis," kinnitas Sobi.

Puhas joogivesi linlaste kraanides on samuti viimaste aastate sihipärase tegevuse tulemus, sest linna veevõrgu väljaehitamine viidi lõpule 2010. aastal ja tänu sellele on praeguseks 99,5% tarbijaist ühisveevärgiga ühendatud. Veetrasside kogupikkus on 980 km.

Oluline panus keskkonnahariduse ja looduse tundmaõppimise võimaluste parandamise jaoks oli 2014. aastal loomaaia keskkonnahariduskeskuse avamine. Juba varem sai loodusharidust omandada botaanikaaias ja Aegna saarel.
2018. aasta Euroopa rohelise pealinna tiitli võitja selgub järgmise aastal suve alguses.

---------------------------
Iga elaniku kohta 207 m2 rohelust

Brüsselisse läkitatud taotluses on rõhutatud ka, et Tallinnas on mitmekesine maastik – siin asuvad märgalad, niidud, lamminiidud, loopealsed, rannikukooslused, metsad, järved, jõed ja klint. Tallinna pindalast moodustavad avalikud rohealad ligi 25% ning elaniku kohta on rohealasid u 90 m2, kokku on iga linlase kohta 207 m2 taimedega kaetud ala.

Taotluses märkis linn ka bussirajad ja eesõiguse ühissõidukitele, trammiteede kordategemise, uute trammide ja busside soetamise ning uued rattateed.

Tallinn arendab paberivaba asjaajamist. Peaaegu kõiki taotlusi ja toetusi saab täita ja teele saata interneti teel.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...