Purjetamise kongress lahkab merenduse mõju majandusele

Tallinnas kunstimuuseumis KUMU toimub täna Eesti Purjetamise Kongress, mille fookuses on purjetamise ja merenduse mõju majandusele ning regionaalsele arengule, samuti esitletakse nii maailma kui ka Eesti olümpia-, noorte- ja vabaajapurjetamise arenguplaane, sealhulgas ideed rajada Eestisse purjetamise ja merehariduse kompetentsikeskus.

Pilt: Scanpix

Purjetamise kongress lahkab merenduse mõju majandusele

Tallinnas kunstimuuseumis KUMU toimub täna Eesti Purjetamise Kongress, mille fookuses on purjetamise ja merenduse mõju majandusele ning regionaalsele arengule, samuti esitletakse nii maailma kui ka Eesti olümpia-, noorte- ja vabaajapurjetamise arenguplaane, sealhulgas ideed rajada Eestisse purjetamise ja merehariduse kompetentsikeskus.

Eesti Jahtklubide Liidu president Egon Elstein märkis, et kui Eestis on purjetamisest seni räägitud eelkõige spordivõtmes, siis kongressil süvenetakse lähemalt ka purjetamise mõjudesse majandusele, tööhõivele, haridusele ja kultuurile, vahendas BNS. "Heaks näiteks on väikesadamad – mida enam korralikke sadamaid ja mida tihedam nende võrk, seda enam on siia asja merematkajatel. See on mootoriks mereturismi arengule ja seeläbi uute töökohtade loomisele," rääkis Elstein.

Tema sõnul loob üks töökoht sadamas üheksa töökohta maal ja iga sadamas kulutatud ühe euro kohta kulutab merematkaja maal viis eurot. "Teadaolevalt seilab Soome lahel hooaja jooksul umbes 50 000 väikelaeva, paraku aga peamiselt mööda Soome rannikut, sest meie põhjarannikul sobivad sadamad ja sadamateenused veel puuduvad. See on samm-sammult muutumas. Positiivseks näiteks on Kärdla, kus uus sadam on keeranud linna niiöelda telje ümber – sadama juurde on algatatud uued detailplaneeringud ning sinna on tekkimas terve uus linnaosa," rääkis Elstein.

Tema sõnul on oluline ka rahvusvaheliste sündmuste korraldamine – prognooside kohaselt peaks näiteks augustikuus Pärnus toimuvad Volvo Estonia ORC Euroopa meistrivõistlused avamerepurjetamises tooma kohalikele ettevõtetele vähemasti miljon eurot käivet. 

Samuti annab purjetamine lisaväärtust noorte haridusele ja ametiõppele. "Suur hulk Optimistil purjetamise juurde tulnud lapsi on hiljem leidnud tee merehariduse juurde ja sealt edasi merelistele ametitele. Lastevanematelgi on hea teada, et purjespordikoolist ei leia laps ainult hobi ja sportlikku tegevust, vaid saab ühtlasi õpet võimalikuks tulevaseks elukutseks. Maailmas teenib purjetamisega leiba väga palju inimesi – kes elukutselise sportlasena, kes väikelaeva kaptenina, kes ettevõtjana oma jahiga kruiisiteenust osutades või muudes mere- ja sadamaametites. Töö- ja ettevõtlusvõimalusi on mereasjanduse juures väga palju," kirjeldas Elstein. 

Esimest korda toimuv Eesti Purjetamise Kongress lahkabki lähemalt selliseid teemasid nagu purjetamise mõju majandusele ja regionaalsele arengule ning Eesti väikesadamate hetkeolukord ja arenguperspektiivid, aga ka noorte- ja olümpiapurjetamise arendamine ning alaliidu roll kogukonnas ja ala juhtimises.

Kieli merepäevade "Kieler Woche" korraldaja jagab kogemusi, kuidas 240 000 elanikuga linn korraldab üheksapäevast festivali, mis on kasvanud maailma suurimaks purjetamisürituseks ja Põhja-Euroopa suurimaks suvefestivaliks, mida külastab igal aastal koguni kolm miljonit inimest üle maailma.

Ettevõtete vaatenurka sponsorlusele nii maailma kui ka Eesti perspektiivis avavad Volvo Trucks Corporation globaalse sponsorluse direktor Christina Magnusson ja Vopak E.O.S. juhatuse esimees Arnout Lugtmeijer. Samuti esinevad EAS-i juhatuse esimees Hanno Tomberg, kultuuriministeeriumi asekantsler Tõnu Seil, Tallinna linnapea kohusetäitja Taavi Aas, Pärnu abilinnapea Romet Kosenkranius, Hiiu vallavanem Georg Linkov, Eesti Väikesadamate Arenduskeskuse esindaja Jaano-Martin Ots, Eesti Jahtklubide Liidu president Egon Elstein, Soome alaliidu president Samuli Salanterä, purjetamistreener Rein Ottoson ja mitmed teised valdkonna asjatundjad. 

Kongressi erikülaliseks on esmakordselt Eestit külastav Rahvusvahelise Purjetamisliidu (ISAF) president Carlo Croce, kelle isa Beppe Croce vastutas toonase ISAF-i presidendina rahvusvahelise alaliidu poolt 1980. aasta Tallinna olümpiaregati läbiviimise eest. Croce esineb kongressil ettekandega purjetamise tulevikusuundadest ning kohtub kultuuriministri, Tallinna linna ja Eesti Olümpiakomitee juhtidega. Eraldi toimub kogemuste vahetamiseks kohtumine ka Kieli Nädala korraldaja ning Tallinna, Pärnu, Haapsalu, Kuressaare linnajuhtide ja Hiiu vallavanema vahel. 

Kongressist võtavad osa üle 200 purjetamiskogukonna esindaja, Maailma Purjetamisliidu (ISAF) president, Eesti, Läti, Leedu, Soome ja Taani rahvuslike alaliitude juhid, kohalike omavalitsuste esindajad ning ettevõtjad.

Laadimine...Laadimine...