Rahandusministeerium: Eesti majanduspotentsiaal võib olla kasvanud

Rahandusministeeriumi analüütiku hinnangul võib olla Eesti majanduse kasvupotentsiaal kasvanud, mistõttu on ka majanduskasv tasakaaluline.

Pilt: Pixabay

Rahandusministeerium: Eesti majanduspotentsiaal võib olla kasvanud

BNS

Rahandusministeeriumi analüütiku hinnangul võib olla Eesti majanduse kasvupotentsiaal kasvanud, mistõttu on ka majanduskasv tasakaaluline.

"Möödunud aastal kiirenes Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasv 5 protsendi juurde – nii kiiret, kuid siiski tasakaalulist kasvu võimaldab ilmselt seni arvatust kõrgem kasvupotentsiaal," ütles rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben pressiteate vahendusel.

"Eelmisel aastal nähtud harjumatult kiire majanduskasv põhineb ühelt poolt lõpuks globaalselt levival majandusoptimismil ja teisalt Eesti endiselt heal konkurentsivõimel välisturgudel. Samuti võidi kriisiaastatel põhjendamatult alla hinnata Eesti majanduse kasvupotentsiaali," märkis analüütik.

Majanduse kasvupotentsiaal on seejuures oluline Eesti riigieelarve koostamise juures. Eelarve struktuurse tasakaalu mõõtmisel võetakse arvesse majanduse kasvupotentsiaali. Kui majanduskasv ületab potentsiaali, peaks riik planeerima eelarvet ülejäägis. Seega tähendab kõrgem majanduse potentsiaal väiksemat struktuurset puudujääki.

Rahandusministeeriumi pressiesindaja Ott Heinapuu sõnul ei saa veel võimalikust majanduse kasvupotentsiaali suurenemisest järeldada mutuust eelarve strukturaalse tasakaalu osas ning täpsemalt kommenteerib ministeerium strukturaalset tasakaalu aprillis avaldatava uue prognoosi juures.

"Tarbijate ja investeerijate käitumine on vaatamata heale konjunktuurile ja sissetulekute kiirele kasvule endiselt konservatiivne. Ehitussektori jõuline areng eelmisel aastal tulenes nõudluse kasvu järsust kiirenemisest, kuid ehituse osakaal majanduses on endiselt suhteliselt madal," lisas Aben.

Eesti tarbijad ja erainvestorid käituvad rahandusministeeriumi hinnangul endiselt ettevaatlikult, mistõttu peaksid sisemaised majanduskasvu pidurdumise riskid olema mõõdukad.

"2017. aasta neljandas kvartalis jätkus Eesti majanduses soodne areng jätkuvalt paraneva väliskeskkonna ja mõõduka sisenõudluse toel. Majanduskonjunktuur on nii Eestis kui ka meie kaubanduspartneritel paranenud stabiilselt juba viimased paar aastat. Koos hinnatõusu taastumisega on see aidanud suurendada ekspordikäibeid eriti teeninduses. Konjunktuuri indikaatorid lubasid kasvu kiirenemist nii meil kui ka mujal Euroopa Liidus oodata juba mõnda aega tagasi, kuid reaalsetesse majandusotsustesse on positiivsed meeleolud jõudnud mõningase viivitusega," sõnas Aben.

"Töötajate sissetuleku kasv kiirenes koondandmete põhjal aasta viimases kvartalis 9 protsendini ja tarbijate kindlustunde indikaator püsis kasvutrendil, kuid eratarbimiskulutuste kasv aasta lõpus siiski veidi aeglustus. See viitab elanike säästumäära jätkuvale kasvule, mis on toimunud juba neljandat aastat järjest," märkis Aben.

Kui varasemalt oli kõrge säästumäära põhjuseks Abeni sõnul negatiivsed majandusuudised, mis võisid tarbijad ettevaatlikumaks muuta, siis viimase aja positiivsed uudised ei ole vastupidiselt oodatule inimeste tarbimisjulgust tõstnud. "Elanike säästumäär on ajalooliselt väga kõrge ja läheneb kriisiaja tasemele. See näitab, et kriisi valusad õppetunnid on inimestel veel hästi meeles," lisas ministeeriumi analüütik.

Eesti SKP suurenes 2017. aastal 2016. aastaga võrreldes 4,9 protsenti ning 2017. aastal oli SKP jooksevhindades 23 miljardit eurot. Neljandas kvartalis kasvas majandus 2016. aasta neljanda kvartaliga võrreldes 5 protsenti.

2017. aastal oli Eesti majanduskasv viie aasta kiireim. Enamikku valdkondi haaravasse kasvu panustasid enim ehituse, info ja side valdkond ning kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus. Aasta jooksul suurenes järk- järgult ka töötleva tööstuse panus majanduskasvu.

Laadimine...Laadimine...