Rahapesu kriminaalmenetlus seisab Venemaa taga

Kuigi Vene rahapesuskeemi kasutades pesti Eesti pankade kaudu puhtaks rekordilised 1,6 miljardit USA dollarit ja siinsed pangad on reeglite rikkumist ka tunnistanud, ei ähvarda neid ega ka musta raha saanud Eesti ettevõtteid tõenäoliselt kriminaalmenetlus.

Pilt: Scanpix

Rahapesu kriminaalmenetlus seisab Venemaa taga (1)

Kuigi Vene rahapesuskeemi kasutades pesti Eesti pankade kaudu puhtaks rekordilised 1,6 miljardit USA dollarit ja siinsed pangad on reeglite rikkumist ka tunnistanud, ei ähvarda neid ega ka musta raha saanud Eesti ettevõtteid tõenäoliselt kriminaalmenetlus.

"Me takerdume ühe riigi taha, kes tegelikult ei ole juba 2014. aastast mitte mingisugust informatsiooni andnud," tunnistas riigiprokurör Eve Olesk põhjust, miks läinud nädalal avalikkuse ette jõudnud Eesti pankade ja ettevõtete osalus väidetavas "Laundromati" rahapesuskeemis pole päädinud kriminaalmenetlusega ühegi siinse asjaosalise suhtes, vahendas BNS Postimeest.

Riik, millest prokurör räägib, on idanaaber Venemaa. Nii kummaline kui see ka pole, siis rahapesu rahvusvahelist uurimist takistavad sama riigi ametkonnad, kust raha välja kanditi. Eesti pole siin ainuke: sama probleemiga seisavad silmitsi ka Läti ja Moldova uurimisasutused.

Olesk selgitas, et piisavate tõendite korral saaks Eesti pankade suhtes kriminaalmenetluse algatada rahapesule kaasaaitamise paragrahvi järgi.

Menetluse alustamise eelduseks on tõendatud eelkuritegu ehk raha algne ebaseaduslik päritolu.

"Iga kande puhul on vaja teada, millise kuriteo käigus ja millal see on toime pandud. Niikaua, kuni neid andmeid ei ole, on raske rääkida rahapesule kaasaaitamisest," ütles Olesk. "Kui räägime rahapesu andmebüroo (RAB) informatsioonist, siis tegelikult ei ole saadud mitte mingisugust adekvaatset informatsiooni raha ebaseadusliku päritolu kohta."

Viimast saavad veenvalt tõendada üksnes Venemaa uurimisasutused, kes aga pole aidanud Lätit, Moldovat ega teadaolevalt teisi rahapesuahelasse kaasatud riikide uurimisasutusi.

Riigiprokurör Eve Oleski sõnul võib rahvusvahelises uurimises pööre tulla juhul, kui puuduvad asitõendid tulevad ilmsiks mõne teise riigi kriminaalmenetluse käigus.

"Näiteks siis, kui Lätis jõuaks asi kohtusse. Aga kui Venemaa ei tee koostööd Eestiga, ei tee ta ka Lätiga," oli prokurör skeptiline.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...