"Me oleme ajalooliselt küll maha jäänud, aga see mahajäämus on tegelikult täna meie väga suureks eeliseks. Me oleme olukorras, kus me oleme võimelised looma süsteemi, mida maailmas ei eksisteeri veel," rääkis turvaettevõtja Jaanus Rahumägi kommenteerides Eestis arendatavat laevaregistrit, mis on osa laevade Eesti lipu alla meelitamise paketist.
Riigikogu majanduskomisjon arutas esmaspäeval koos huvigruppidega Eesti merekaubanduse ning Eesti kui kaubalaevade lipuriigi konkurentsivõimet ja arengustsenaariume.
Rahumägi, kes juhib rahvusvahelist turvafirmat ESC Global Security, mis tegeleb laevandusettevõtete turvalisuse tagamisega eri paigus maailmas, kinnitas, et suured laevafirmad vaatavad väga hoolikalt, kui suured kulud kaasnevad laevade mõne riigi laevaregistris hoidmisega.
“Laevaregistri edukus sõltub sellest, kui väiksed on laevaettevõtte kulud reaalselt kõik kokku,” rääkis Rahumägi, kelle sõnul ei tähenda see üksnes erinevaid tasusid ja makse, vaid ka näiteks kulusid registri haldamisega seotud töökohtadele.
Laevandus on konservatiivne valdkond
Eestil e-riigina on tema kinnitusel laevaregistri haldamisel unikaalne eelis teiste riikide ees. “Kasutades olemasolevaid e-residentsuse võimalusi ja erinevaid digitaalseid süsteeme, mis teistel riikidel absoluutselt puuduvad, siis neil ei olegi võimalust konkureerida meiega,” leidis Rahumägi.
Laevandus on Rahumägi sõnul küllalt konservatiivne valdkond. “Seal ollakse väga palju maas muust maailmast, mis puutub digitaliseerimist. See on see koht, kus Eesti saab olla suunanäitaja,” kinnitas ta ja leidis, et Eesti on ajalooliselt väga heas positsioonis. “Me peame suutma lihtsalt vältida selliseid väikese riigi hirme minna väga suurde, mahukasse ja ka väga tulutoovasse majandusvaldkonda.”
Majanduskomisjoni esimees Sven Sester ütles, et riik on võtnud Eesti laevanduse turgutamise paaril viimasel aastal südameasjaks. Tema sõnul ei sõitnud pea kuus aastat Eesti lipu all ühtegi kaubalaeva, kuid nüüd on hakanud asjad kiiresti paremuse suunas liikuma. “Niinimetatud laevanduse seadusepakett jõustus tänavu juulist ning see tõi kaasa laevapereta prahitud laevade registriga seotud muudatused ning maksu erirežiimi rakendamise võimaluse laevandusettevõtetele. Näha on selgelt suurenenud huvi laevade Eesti lipu alla toomiseks ning esimesed lipuriigi vahetused ongi juba toimunud,” rääkis Sester.
Nüüd paluti tema sõnul Arenguseire Keskusel analüüsida ja koostada erinevad arengustsenaariumid merekaubanduse tuleviku ja lipuriigi konkurentsivõime kohta. “Merenduse vallas tuleb konkurentsis püsimiseks lisaks maksueranditele juba praegu hakata tegutsema targa laevanduse ja kaldateenistuse suunas ning kaasata meie riigi digiedu,” märkis Sester.
Riik peab asuma kiiresti tegutsema
Arenguseire Keskuse tellimusel valminud erinevaid arengustsenaariume tutvustasid rakendusuuringute keskuse Centar OÜ analüütikud Janno Järve ja Sten Anspal, kes jõudsid järeldusele, et kõigi stsenaariumite korral on riigil oluline asuda kiiresti tegutsema, kui soovitakse olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline nii laevade lipuriigina kui sadamate asukohana.
Arenguseire Keskuse juhtaja Tea Danilovi sõnul otsiti arengustsenaariumite koostamisel trende, millest Eesti merendussektoril oleks võimalik kasu lõigata. “Sadamate kaubakäibe võimalikke tulevikuarenguid hindasime eelkõige rahvusvahelistes kaubakoridorides asetleidvate muutuste ja sellega Eestile avanevate võimaluste võtmes,” ütles Danilov. “Parimaid võimalusi pakub Aadria mere – Balti kaubakoridori pikenemine Tallinnani tänu Rail Balticu rajamisele. See loob eeldusi Aasia ja Põhjamaade vahel tulevikus liikuva kauba teenindamiseks.”
Danilov lisas, et Eesti kui lipuriigi pikaajalise atraktiivsuse seisukohast on tähtis pakkuda midagi, mida teised lipuriigid ei paku. “Üheks näiteks võib tuua lepingute sõlmimise distantsilt e-residentsuse platvormi vahendusel. Ideid on veel,” sõnas ta.
