Rahvusraamatukogu arutleb arvamusfestivalil kultuuri digipöörde üle

Kuna arvamusfestivali digikultuurialal ei saa mööda koroonapandeemia mõjust, arutleb rahvusraamatukogu üritusel digikultuuri, pandeemia ja tuleviku üle.

Pilt: Mats Õun

Rahvusraamatukogu arutleb arvamusfestivalil kultuuri digipöörde üle

Toimetaja: Dmitri Povilaitis

Kuna arvamusfestivali digikultuurialal ei saa mööda koroonapandeemia mõjust, arutleb rahvusraamatukogu üritusel digikultuuri, pandeemia ja tuleviku üle.

Tänavusel arvamusfestivalil on avatud digikultuuriala, kus kahel päeval arutletakse kultuuri digipöörde teemadel. Vaatluse all on nii Eestis kui ka maailmas, enne ning pärast pandeemiat toimunu ja toimuv. Oma ala tipud võtavad luubi alla muu hulgas Eesti muusika käekäigu rahvusvahelistel digiplatvormidel, digiraamatute ning -muuseumide arengud, autoriõiguste potentsiaali, voogedastuse rõõmud, e-õppe raskused ning nähtuse nimega nägemuspädevus, teatas rahvusraamatukogu.

"Meeldib see meile või ei, aga tänavune aasta on pandeemia tõttu muutunud igas mõttes digikultuuriaastaks. Arvamusfestivalil vaidleme selle üle, kas meie kultuur on digipöördeks valmis, kuidas karantiinis hakkama saime ja mis järeldusi teeme tulevikuks," sõnas digikultuuri teema-aasta projektijuht Martin Aadamsoo.

Maailma muusikatööstus on liikunud suurtele digiplatvormidele nagu Spotify, Deezer, YouTube ja teised. Eesti muusikud seisavad valiku ees: kas minna kaasa platvormide tingimustega või riskida jääda nähtamatuks? Millised on Eesti muusika ellujäämisvõimalused ja potentsiaal globaalsel muusikaturul, hakkavad vaagima Eesti muusikatööstuse võtmetegijad.

Sarnased väljakutsed on ees ka Eesti teletootjail. Netflixist on saanud üks maailma suurimaid audiovisuaalse sisu tootjaid. Eesti silmapaaride ees ei käi enam võitlus kodumaiste telekanalite, vaid eestikeelsete saadete ja filmide ning rahvusvahelise sisutulva vahel. Voogedastuskanali Jupiter loojad räägivad, kuidas on neil õnnestunud sellele vastu seista ja millised on edasised plaanid.

Teise teemana on arutelude fookuses nägemuspädevuse ehk pildilise kirjaoskuse arengud. Tänapäeval liigub suur osa infost visuaalsel kujul: fotode, videote, graafikute, aga ka süvavõltsingute ehk deep fake’ide, monteeritud võltsingute ja muus sarnases vormis. Kui kaugel oleme Eestis üldise pildilise kirjaoskuse arendamisega? Teoreetilist arutelu aitab empiiriliste andmetega täiendada Telia, kes tutvustab Baltikumis ja Põhjamaades läbi viidud laste ja noorte digitaalsete oskuste ning kogemuste võrdlevate uuringute tulemusi.

Haridusteemadel tuleb juttu Eesti ja Soome edukate haridussüsteemide hakkama saamisest koroona-aegse sundusliku e-õppe ajal. Lisaks sellestki, kuidas korraldada digitaalset loovusõpet nõnda, et järeltulevad põlved suudaks digiseadmetega luua originaalset sisu.

Hiljuti rohkelt tähelepanu saanud GDPR-i valguses on digikultuurialal koht ka autoriõiguste temaatikal. Mida enam läheb kultuur – raamatud, muusika, kunst ja teater – digiformaati, seda keerulisemaks autoriõiguse küsimus muutub. Sellel teemal arutlevad justiitsministeeriumi, autorite ühingu ja Wikimedia Eesti esindajad. Autorite vaadet avab tuntud muusik Maarja Nuut.

Digiraamatud on juba igapäevakasutuses, aga kuidas edasi? Digiraamatud tõotasid kõikjal maailmas autoritele ja kirjastajatele uut hingamist ning perspektiive. Kas need peaksid veel laialdasemalt ja ehk ka tasuta kättesaadavad olema kõigile soovijatele? Eestis annab sellel teemal suuremat läbimurret veel oodata. On tõsi seegi, et lugerite läbimüük Eestis väheneb. Kas eriolukorra keerises hakkas elavnema ka see turg ja kellele see kasulik on, selle üle arutavad Eesti autorid ja digiraamatute kirjastajad.

Eestlased käivad kõigist eurooplastest kõige rohkem muuseumites. Mis on aga muuseumide roll praegusel ajal ning mis suunas nad arenevad pärast maailma tabanud pandeemiat? Millised muuseumide digiteenused Eesti muuseumirahvale ikkagi meeldivad? Kas eelistame tavakülastust digitaalsele? Sel teemal arutlevad muuseumijuhid ning muinsuskaitseameti ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) esindajad.

14.–15. augustini toimuvatel aruteludel astuvad üles oma ala spetsialistid ning neid juhivad moderaatorid, kelleks on digikultuuriaasta projektijuht Martin Aadamsoo, peatne kultuuriministeeriumi välissuhete osakonna juhataja Kalmar Kurs, TLÜ meediainnovatsiooni professor Indrek Ibrus ning autoriõiguste jurist ja kirjanik Silvia Urgas.

Laadimine...Laadimine...