RAHVUSVAHELINE RAPORT: Majanduse digitaliseerimine suurendab Eestis tööhõivet ja majanduskasvu

Eesti kõige suurem väljakutse seisneb töötajate ümberõppes, selgub raportist. Digitaalsete oskuste poolest on Eesti 28 EL-i liikmesriigi seas 10. kohal ning digitaliseerimisest võitmiseks peaksime oma positsiooni selgelt parandama. Edukas digitaliseerimine võimaldab Eestis luua 30 000 uut töökohta. Raporti koostanud juhtimiskonsultatsioonifirma McKinsey & Company partner Jacob Staun hoiatas, et varsti pole meie konkurendid enam mitte ainult ameeriklased ja eurooplased, vaid ka kiiresti digimaailma lülituv Aafrika.

Pilt: Scanpix

RAHVUSVAHELINE RAPORT: Majanduse digitaliseerimine suurendab Eestis tööhõivet ja majanduskasvu

Ivo Karlep; Sotsiaalministeerium

Eesti kõige suurem väljakutse seisneb töötajate ümberõppes, selgub raportist. Digitaalsete oskuste poolest on Eesti 28 EL-i liikmesriigi seas 10. kohal ning digitaliseerimisest võitmiseks peaksime oma positsiooni selgelt parandama. Edukas digitaliseerimine võimaldab Eestis luua 30 000 uut töökohta. Raporti koostanud juhtimiskonsultatsioonifirma McKinsey & Company partner Jacob Staun hoiatas, et varsti pole meie konkurendid enam mitte ainult ameeriklased ja eurooplased, vaid ka kiiresti digimaailma lülituv Aafrika.

Kui Eesti suudab oma majanduse edukalt digitaliseerida ning targalt muutusi juhtida, paraneb nii tootlikkus kui ka ühiskondlik heaolu, selgus täna avaldatud McKinsey & Company rahvusvahelisest tulevikutöö raportist Eesti kohta. Raport analüüsis digitehnoloogia mõju tööturule ja keskendus Euroopa üheksale digiliidrile, sealhulgas Eestile.

Digitaliseerumine puudutab kõike

"Eesti käsitlemine nii mainekas uuringus, lisaks nimetamine üheks Euroopa digiliidriks on meile suur tunnustus ja tutvustab Eestit kui e-riiki rahvusvahelisele üldsusele veelgi rohkem," ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. "Digitaliseerumine hoogustub lähiaastatel veelgi ning puudutab suuremal või vähemal määral kõiki sektoreid. Eestil on globaalsest innovatsioonist palju võita, kuid me peame inimesi nendeks muutusteks juba täna ette valmistama. See tähendab suuremat tähelepanu ümber- ja täiendõppele, eriti digioskuste arendamisele."

Raport annab riikidele soovitusi, kuidas tänu muutuvale tööle inimeste heaolu suurendada. Edukas digitaliseerimine võimaldab Eestis luua 30 000 uut töökohta. See tähendab rohkem digitöökohti, aga et need enamasti kõrgepalgalised töökohad vajavad ka teenindamist, loovad nad suure hulga töökohti ka teenindavas sektoris. Uusi digitöökohti tuleb juurde 9%, teenindavaid töökohti 24% ehk ligi kolm korda rohkem.

Toob majanduskasvu

Eesti kohta esitatud tulemustest järeldub, et digitaliseerimine kasvatab meie SKT-d inimese kohta 2,2% rohkem kui digitaliseerimata majanduses. Tootlikkuse suurenedes kasvab ka Eesti rahvusvaheline konkurentsivõime, mis toob meile kõrgemat palka ja suuremat eneseteostust pakkuvad töökohad. Samuti toob raport välja, et tööde digitaliseerimata jätmine ähvardab konkurentsivõime languse, töökohtade kadumise ja majanduse stagneerumisega. Niisiis ei tähenda digitaliseerimine töökohtade kadumist, vaid pakub neid juurde, luues positiivse tulevikustsenaariumi.

"See on optimistlik ja tulevikku vaatav aruanne uute tehnoloogiate mõjust ühiskonnale," selgitas raporti koostanud maineka juhtimiskonsultatsioonifirma McKinsey & Company partner Jacob Staun. "Meie analüüs näitab, et digitaliseerimise positiivne mõju Eesti tööhõivele on ligikaudu 2%. Kuid positiivse efekti saavutamine tulevikus nõuab kõigi sotsiaalpartnerite kiiret ja ühist tegutsemist juba nüüd. Võidavad need ühiskonnad, kes loovad õige visiooni ning kindlustavad tulevikus edu tänu lühiajalisele majanduslikule investeeringule üleminekuperioodil."

Robotkoerad püüavad pätte

Stauni sõnul tuleb peaaegu pool ühiskonna jõukuse kasvust lähema aja jooksul nutimaailmast, kus askeldavad targad masinad, mis teevad väga palju tööd inimeste eest ära. Nad hakkavad juhtima ka autosid ja meid teenindama. Ka robotkoerad, kes nabivad kinni kurjategijaid ei ole enam kauge tulevik.

Eesti kõige suurem väljakutse seisneb töötajate ümberõppes. Digitaalsete oskuste poolest on Eesti 28 ELi liikmesriigi seas 10. kohal ning digitaliseerimisest võitmiseks peaksime oma positsiooni selgelt parandama. Arenguhüppeks läheb edaspidi tööturul vaja erinevate oskuste kogumit, milles sisalduvad nii tehnilised, sotsiaalsed kui ka loomingulised oskused. Nende omandamine võimaldab töötajail liikuda kasvavatesse sektoritesse, sest just seal luuakse töökohti juurde.

Staun rääkis, et peame 46% oma tootmisest peagi ümber korraldama, mille tagajärjel vabaneb hulgaliselt töökäsi. Mida teha nende inimestega? Kas Eesti poliitikud, kes annavad pidevalt järele üleeilse päeva mõttemallide kütkes askeldavate primitiivsete ettevõtjate nõudmistele tuua kolmandast maailmast sisse järjest rohkem mitte midagi oskavaid töökäsi, on üldse meid ees ootavaks muutuseks valmis? See on täna kõige olulisem küsimus, toonitas Taani teadlane. Inimesed peavad harjuma sellega, et pikaaegseid töökohti jääb järjest vähemaks ning kogu elu tuleb kohanduda muutustega ja peab ümber õppima.

Aafrikast saab konkurent

Eesti poliitikutel soovitas Staun kohe jalad kõhu alt välja võtta ning hakata tegutsema, sest muidu on juba hilja. Varsti pole meie konkurendid enam mitte ainult ameeriklased ja eurooplased, vaid ka kiiresti digimaailma lülitumise abil kirjaoskust kaotav Aafrika. Riik peab hakkama igal moel toetama kohalikku robootika arengut.

Riik peab mõtlema ka sellel, kuidas toetada töötajate ümberõpet ja inimeste elukestvat õpet nii, et see poleks mitte järjekordne loosung, vaid meie edaspidise rikkuse nurgakivi, rääkis Staun. See tähendab ka ametiühingute kaasamist, sest kitsarinnalised ettevõtjad sageli ei adu, et nende kõige tähtsam vara on ikkagi töötegija. Kui neid samme kiiresti ei astuta, siis kaotab Eesti varsti digimaailma liidrikoha ja veel rohkem pettunud inimesi raputavad kodumaa tolmu jalgadelt. Arengumaade kasti kukkumine on lähimas tulevikus palju lihtsam kui see oli lähimas minevikus.

Tulevikutöö raportit "Shaping the future of work in Europe’s digital front runners" esitleti täna Tallinnas toimunud üritusel "Let’s make the future work for us," kus maailma juhtiva konsultatsiooniettevõte McKinsey & Company partner Jacob Staun andis ülevaate tulemustest Eesti kohta.

Lisaks raporti esitlusele tegid visiooniettekanded Geenius tehnoloogiaportaali asutaja Henrik Roonemaa ning mõttekoja Demos Helsinki teadur Julia Jousilahti. Vestlusringis jagasid oma mõtteid McKinsey & Company, Google’i ja Digital Europe’i esindajad, Taani Ametiühingute Keskliidu asepresident ning tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.

Tulevikutöö raportis keskenduti üheksale Euroopa digivaldkonna eestvedajale – Eestile, Belgiale, Taanile, Soomele, Iirimaale, Luksemburgile, Hollandile, Norrale ja Rootsile.

McKinsey & Company on enam kui 8 miljardi dollarilise aastakäibega rahvusvaheline juhtimiskonsultatsioonifirma, mis viib läbi kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid uuringuid, et hinnata juhtimisotsuseid avalikus ja erasektoris. New York Times on nimetanud ettevõtte maailma mainekaimaks juhtimiskonsultatsioonifirmaks. McKinsey ja Co partner ja McKinsey Global Institute-i direktor Jacques Bughin esines ettekandega septembris toimunud kõrgetasemelisel tulevikutöö konverentsil.

McKinsey & Company tulevikutöö raport "Shaping the future of work in Europe’s digital front runners." 

Kokkuvõttega raporti tulemustest Eesti kohta on võimalik tutvuda sotsiaalministeeriumi kodulehel.

Laadimine...Laadimine...