Rändekriisi korral jõuab abi Eestini kümne päevaga

Eesti-Läti piiril ajutise kontrolli taaskehtestamine on viimane võimalus ning lisaks on see väga kallis: üheks kuuks ajutise kontrolli taaskehtestamine lõunapiiril maksaks umbes kaks miljonit eurot.

Pilt: Scanpix
Eesti

Rändekriisi korral jõuab abi Eestini kümne päevaga (2)

Toimetaja: Sandra Lepik

Eesti-Läti piiril ajutise kontrolli taaskehtestamine on viimane võimalus ning lisaks on see väga kallis: üheks kuuks ajutise kontrolli taaskehtestamine lõunapiiril maksaks umbes kaks miljonit eurot.

Kui Eesti idapiir peaks sattuma ootamatu rändesurve alla, jõuaks pärast palve edastamist Euroopa piiri- ja rannikuvalve ameti (Frontex) abi Eestini kümne päevaga, vahendas BNS. 

Siseministeeriumi piirivalveosakonna nõuniku Ülle Väina sõnul tõstis Euroopa Komisjon pärast 2015. aasta rändekriisi märkimisväärselt Frontexi võimekust, edastas Euroopa Komisjoni esindus Eestis. "Kui näiteks Eestil tekib ootamatu ja märkimisväärne surve idapiiril, siis on meil võimalus paluda abi Euroopa piiri- ja rannikuvalve ametilt ning vajaduse tekkides seda ka kümne päevaga võimaldatakse," ütles Väina aruteluõhtul "Kas Euroopa Liidu piir peab?".

Aruelust osa võtnud ametnikud kinnitasid, et Eesti ametkondadel on olemas plaan ja ressursid, mida äkilise massilise sisserände korral rakendada. Muuhulgas on Eestil vastava koolituse läbinud reservametnikud, koostööformaadid Lätiga ja Eesti Kaitseliiduga ning viimase meetmena ka valmisolek kehtestada ajutine kontroll Eesti ja EL-i sisepiiridel. 

Väina sõnas, et Eesti-Läti piiril ajutise kontrolli taaskehtestamine on viimane võimalus ning lisaks on see väga kallis: üheks kuuks ajutise kontrolli taaskehtestamine lõunapiiril maksaks umbes kaks miljonit eurot. 

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets nentis, et Eesti rändega seotud väljakutsed on EL-i välispiiri riikides erinevad.

"Hetkel ei seisa Eesti dilemma ees, kas laseme inimestel uppuda või minna neile siiski appi – muidugi tuleb sel juhul inimesed kaldale tuua ja nendega tegeleda," ütles Kasemets. Samas on Kasemetsa sõnul keeruline illegaalsete immigrantide tagasisaatmine.

Politsei- ja piirivalveameti integreeritud piirihalduse büroo politseinõuniku Aimar Kössi sõnul on ametil valmisolek vajadusel võtta kasutusele täiendavaid meetmeid nii välispiiri kui ka sisepiiri turvalisuse tagamiseks. Ta tõi esile, et piiri turvalisust saab tagada koostöös teiste riikidega. Köss tõi näiteks, et läbi Venemaa Poolani ulatunud kuritegeliku inimkaubitsejate võrgustiku lõhkumiseks tegid koostööd Eesti, Läti, Leedu ja Poola.

"Kõiki illegaalseid immigrante tuleb hinnata eraldi. Me peame olema võimelised eristama, kes nendest on majandusmigrandid ja kriisipõgenikud, kes kurjategijad ja terroristid. Paljud neist on tegelikult inimkaubitsejate ohvrid, kes on langenud ilusate lubaduste lõksu ja müünud kodumaal kogu oma maise vara selleks, et Euroopasse jõuda," sõnas Köss.

Vaatamata ebaseaduslike piiriületuste arvu vähenemisele Eesti ja Venemaa vahelisel ajutisel kontrolljoonel on ebaseaduslike piiriületuste ja sellega seoses kinnipeetud inimeste arv kasvanud. 2018. aastal oli 17 juhtumit ja kinni peeti 45 inimest, kelle eesmärk oli läbi Eesti siseneda Euroopa Liitu.

Võrumaal Navi seltsimajas Euroopa Komisjoni Eesti esinduse eestvedamisel peetud aruteluõhtust "Kas Euroopa Liidu piir peab?" võtsid ekspertidena osa politsei- ja piirivalveameti integreeritud piirihalduse büroo politseinõunik Aimar Köss, siseministeeriumi piirivalveosakonna nõunik Ülle Väina ja Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets.

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...