Ratas: Eesti ei soovi EL-i järgmise eelarve kärpimist

Peaminister Jüri Ratas kohtus teisipäeval Prahas Euroopa Liidu tugevat eelarvet ja ühtekuuluvuspoliitikat toetavate riikide peaministritega ning rõhutas kohtumisel, et ühtekuuluvuspoliitika rahastamise mahtu järgmises pikaajalises eelarves ei tohiks vähendada, sest see tähendaks vähem Euroopat.

Pilt: Valitsuse kommunikatsioonibüroo
Eesti

Ratas: Eesti ei soovi EL-i järgmise eelarve kärpimist

Toimetaja: Toomas Raag

Peaminister Jüri Ratas kohtus teisipäeval Prahas Euroopa Liidu tugevat eelarvet ja ühtekuuluvuspoliitikat toetavate riikide peaministritega ning rõhutas kohtumisel, et ühtekuuluvuspoliitika rahastamise mahtu järgmises pikaajalises eelarves ei tohiks vähendada, sest see tähendaks vähem Euroopat.

Ratas kinnitas ka, et investeeringud peavad tooma kasu kõigile liikmesriikide elanikele. "Euroopa Liidu eelarve toel suurendame vabadusi, hoiame keskkonda, vähendame elatustaseme erisusi, arendame teadust, põllumajandust, transpordiühendusi ja julgeolekut," ütles peaminister.

Ratase sõnul on ühtekuuluvuspoliitika aidanud Eesti inimeste elujärge märkimisväärselt parandada ja rahastuse jätkumine on oluline. "Ka edaspidi toetame majanduskasvu ja töökohtade loomist ELi investeeringute abil, et meie inimeste ja ettevõtjate elu paremaks muuta. Saame selle abil teha rohkem reforme, panustada rohkem julgeolekusse, turvalisusesse, siseturu arendamisse, paremate ühenduste loomisesse, digipöördesse ning kliimaeesmärkide saavutamisse," ütles Ratas.

Ühtekuuluvuspoliitika rahastuse vähenemine ja omafinantseeringu kasv peab Ratase sõnul olema hoolimata Eesti kiirest majandusarengust Euroopa Komisjoni esitatud ettepanekutest sujuvam. Samuti tõi Ratas esile taristuprojektide toetamise jätkamist ja ühenduste väljaehitamist ning tõi näiteks Rail Balticu. Veel väljendas peaminister muret Eesti põllumeeste ebavõrdse kohtlemise pärast ühtsel turul, sest otsetoetuste tase on eri riikides erinev. Ta pidas oluliseks neile võrdsete konkurentsitingimuste tagamist ning otsetoetuste tasemete oluliselt kiiremat ühtlustamist.

Ratase sõnul on praegune pikaajaline eelarve majanduskriisi eelarve, kuid oleme vahepeal kosunud ning tulevikku vaadates on olulisi teemasid, millega peab Euroopas ühiselt tegelema. "Nendeks on meie laiapindne julgeolek, keskkonnaküsimused, välispiiri kaitse ja migratsioon. Samuti kliimaeesmärkide saavutamine ning tehnoloogiline areng, kus Euroopa soovib olla ka maailmas esirinnas. Seetõttu ei soovi Eesti järgmise ELi pikaajalise eelarve kärpimist, sest see tähendaks vähema ambitsiooniga Euroopat," lausus peaminister.

Ratas märkis ka, et EL-i järgmine pikaajaline eelarve peab toetama liikmesriike kliimaküsimuste lahendamisel.

Ühtekuuluvuspoliitika sõprade grupi ehk Euroopa Liidu 17 liikmesriigi juhid võtsid kohtumisel vastu ühisavalduse, kus nad rõhutavad ühtekuuluvuspoliitika eelarve mahu hoidmise ja selle kasutustingimuste paindlikkuse olulisust järgmises ELi pikaajalises eelarves. Avalduses rõhutatakse ühtekuuluvuspoliitika kui põhilise investeerimisvahendi olulisust ühenduse eelarves. Riigid toovad seal esile ka selle tähtsust uute väljakutsete lahendamisel, sealhulgas kliimaeesmärkide saavutamisel, innovatsiooni ja demograafiliste küsimuste puhul. Riigid rõhutavad tarvidust hoida ühtekuuluvuspoliitika rahastust praeguse perioodiga samal tasemel.

Kohtumisel osalesid lisaks Eestile Bulgaaria, Hispaania, Horvaatia, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari. Samuti võttis kohtumisest osa Euroopa Komisjoni eelarvevolinik Günther Oettinger.

Laadimine...Laadimine...