Ratas Saksamaal: sõda on alati olnud poliitiline otsus, mitte sündmuste paratamatu tagajärg

"Kerge on uskuda sõdade vältimatust inimloomuse agressiivsuse tõttu, kuid olgem ausad: sõda on alati olnud poliitiline otsus ja mitte sündmuste paratamatu tagajärg," rääkis peaminister Jüri Ratas Saksa rahva leinapäeval Bundestagis. "Euroopa pole praegu rahumeelne tänu peetud sõdadele, vaid on seda hoolimata neist. Rahul on meie jaoks praktiline ja emotsionaalne väärtus, see on maailmas elamise ning inimeseks olemise viis. Rahu on mõistmine, et elu on habras ja püha."

Pilt: Scanpix

Ratas Saksamaal: sõda on alati olnud poliitiline otsus, mitte sündmuste paratamatu tagajärg (4)

"Kerge on uskuda sõdade vältimatust inimloomuse agressiivsuse tõttu, kuid olgem ausad: sõda on alati olnud poliitiline otsus ja mitte sündmuste paratamatu tagajärg," rääkis peaminister Jüri Ratas Saksa rahva leinapäeval Bundestagis. "Euroopa pole praegu rahumeelne tänu peetud sõdadele, vaid on seda hoolimata neist. Rahul on meie jaoks praktiline ja emotsionaalne väärtus, see on maailmas elamise ning inimeseks olemise viis. Rahu on mõistmine, et elu on habras ja püha."

Peaminister Jüri Ratase kõne Saksa rahva leinapäeval Bundestagis:

Mul on suur au Euroopa Liidu eesistujamaa Eesti peaministrina olla tänasel mälestuspäeval siin ajaloolises Berliinis ja Bundestagis.

Me elame õnnelikul ajal, mil valitseb rahu. Sellesse rahusse ja üksteisemõistmisesse on andnud väga olulise panuse just Euroopa Liit, mis on oma olemasoluga võimaldanud siinsetel riikidel ja rahvastel olla julged ning meie kõigi ühiseid vabadusi teostada. Peame seda endale ja teistele iga päev teadvustama ning hoidma ühiselt loodut, mis on erakordne ja kordumatu.

Mulle tundubki, et me räägime rahust liiga harva. Peame seda iseenesestmõistetavaks, ometi on see kõige olulisem asi üldse. Mitte ainult Euroopas, vaid kogu maailmas.

Alles hiljuti oli osa Euroopast pagendatud pimedasse koopasse ja kartsime, et me ei tule sealt enam iial välja. Seda nimetati külmaks sõjaks ja ometi oli poliitiline olukord pea igas maailmanurgas tulikuum.

Kuid müür langes ja Berliin sai tagasi üheks, näidates maailmale, kui suur loome- ja taastusjõud peitub leppimises ja andestamises. Euroopa leidis üksteist taas ja eestlaste nagu paljude teiste rahvaste jaoks lõppes üks lõputuna näiv õudus.

Täna oleme siin rahulikus, imeilusas ja tähendusrikkas Berliinis, et austada ja mälestada kõiki sõdade, relvakonfliktide ja terrorismi ohvreid. Oleme siin, et rääkida elust ja surmast. Et rääkida meist. Rasketeks vestlusteks ja vaprateks tegudeks on alati õige aeg, sest asjadest, millest me ei suuda rääkida, ei saa me eales priiks.

Saksamaa on mõistnud seda paremini kui enamik meist ning olnud teerajajaks leppimisel ja lepitamisel. Liidukantsler Helmut Kohl on öelnud: "Wir wollen ein friedfertiges Europa schaffen. Ein Europa, das stark genug ist, den Frieden auf unserem Kontinent zu sichern, kann auch einen aktiven Beitrag zum Frieden der Welt leisten."

Helmut Kohl oli Suur Eurooplane ja ka Eesti riigi lähedane sõber. Meie kõigi kohus on tema tööd ja visiooni ühtsest Euroopast edasi kanda.

Kolme kuu pärast, 24. veebruaril, tähistab Eesti oma vabariigi 100. sünnipäeva. Väikerahvana oleme selle üle südamest uhked ja õnnelikud, samas teame, et kõik oleks võinud minna teisiti. Mõtlen meie valusale ajaloole tihti, kui vaatan Eesti Vabariigi esimeste riigijuhtide portreid. Neist enamiku eluküünal kustus just Teise maailmasõja käigus.

Ma tean, et Eesti pole erand. Kerge on uskuda sõdade vältimatust inimloomuse agressiivsuse tõttu, kuid olgem ausad: sõda on alati olnud poliitiline otsus ja mitte sündmuste paratamatu tagajärg. Tänased sõjad on teistsugused ja rünnakud toimuvad erinevatel tasemetel, paljastades ühiskondades aina uusi haavatavusi.

Euroopa pole praegu rahumeelne tänu peetud sõdadele, vaid on seda hoolimata neist. Rahul on meie jaoks praktiline ja emotsionaalne väärtus, see on maailmas elamise ning inimeseks olemise viis. Rahu on mõistmine, et elu on habras ja püha.

Häid liidreid, kes rakendavad poliitikat turvalise elukeskkonna loomiseks, on Euroopas olnud hulgaliselt. Tänu neile teame, et inimõiguste vankumatu kaitse tugevdab ühiskonda ja on rahu tagamisel asendamatu vahend. Kuid rahu püsimise eest peame hoolt kandma ja vastutama me kõik. Iga oma mõtte, sõna ja teoga – hoolimata meie erinevustest, ja tegema seda alati kõhklemata.

Me vajame poliitilist ideaali, mis aitab paremini elada. Vajame võimalust ise paremad olla. Seepärast on meil Euroopat vaja. Seepärast vajab Euroopat terve maailm.

Meie ühine ajalugu peaks veenma kõiki selles, et Euroopa Liit aitab vastu seista vaenu, ahnuse ja agressiivsuse ilmingutele. Ühtsed kokku lepitud põhimõtted ja reeglid on riikide viis leevendada ühisruumis paratamatult tekkivaid pingeid, öeldes, et pole olemas kaht maailma, kus erinevate inimgruppide jaoks kehtivad erinevad reeglid. On vaid see maailm ja ühtsed reeglid – teisisõnu: usalda mind ja tee nii, et ka mina saaksin sind usaldada. See on hindamatu väärtusega sõnum.

Rõhutada seda täna siin, mil mälestame kõikide relvakonfliktide ohvreid, näitab, et me ei ole oma minevikku unustanud. Just seetõttu püüame iga uue päeva lõpuks olla õiglasemad kui eile, hingelt suuremad kui varem. Rahu ja vabaduse nimel.

Tänan kõiki siinviibijaid teie panuse eest rahu hoidmisse ja soovin meile kõigile väärikat mälestamispäeva tähistamist!

4 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...