REIN TOOMLA EESTI 200 KOHTA: Et võimule saada, peaks olukord olema hull – aga ei ole ju!

"Et saada mõjukaks erakonnaks, mis võtaks valimistel umbes 20 kohta, peab olema olukord Eestis üsna hull. Aga ei ole ju!" ütles politoloog Rein Toomla uue poliitilise liikumise Eesti 200 kohta. "Palgad ja pensionid kasvavad, tööpuudus on väike ja majandus areneb, pole põhjust arvata, et keegi peaks tulema ja platsi täiesti puhtaks lööma."

Pilt: Scanpix

REIN TOOMLA EESTI 200 KOHTA: Et võimule saada, peaks olukord olema hull – aga ei ole ju!

"Et saada mõjukaks erakonnaks, mis võtaks valimistel umbes 20 kohta, peab olema olukord Eestis üsna hull. Aga ei ole ju!" ütles politoloog Rein Toomla uue poliitilise liikumise Eesti 200 kohta. "Palgad ja pensionid kasvavad, tööpuudus on väike ja majandus areneb, pole põhjust arvata, et keegi peaks tulema ja platsi täiesti puhtaks lööma."

Eelmisel neljapäeval teatas viis inimest Postimehe arvamusküljel poliitilise liikumise loomisest koondnimetusega Eesti 200. Need viis on IT-ettevõtte Nortal juht Priit Alamäe, Tartu ülikooli Narva kolledži direktori kt Kristina Kallas, sotsiaalteadlane Kristiina Tõnnisson, Tartu ülikooli kliinikumi lastefondi juht Küllike Saar ja LHV panga juhatuse liige Indrek Nuume. Muu hulgas on nad juba käinud välja mõtted, et eesti ja vene lapsed võiksid õppida ühes koolis, haigekassasüsteem tuleks asendada nn tervisefondi põhimõttega, kus premeeritakse inimese terviseteadlikku käitumist jne.


Pikaaegsete kogemustega tervishoiujuhi, praegu Jõgeva haigla peaarstina tegutseva Peep Põdderi sõnul on sellised muudatusettepanekud oma olemuselt populistlikud. "Populism pole iseenesest paha, sest see kätkeb endas rahva eest hoolitsemist, aga reaalsuses neid asju niimoodi tervishoius korraldada, nagu siin välja on pakutud, pole võimalik," selgitas Põdder. "Jah, leidub võimalusi muuta rahva tervisekäitumist, kuid need ei ole tervishoiusüsteemi küsimused. See on näiteks aktsiisipoliitika küsimus – rahvas joob meil ennast haigeks. Fondiga on ka nii, et ma ei näe võimalust, kuidas see võiks eksisteerida. Sisuliselt on näha, et selles seltskonnas puudub kogemustega tervishoiupoliitik. Jalgratta leiutamine tervishoiukorralduse vallas Eestis ei tule välja. Maailmas on juba olemas neli tervishoiukorraldust, üks neist neljast tuleks valida."


USA variant kõige kallim


Põdderi sõnul on SKT-ga seoses kõige kallim just USA-s kasutatav erakindlustusfirmade pakutav tervisekindlustus – 16% SKT-st. Arst lisas, et Eestis ei saa mingil juhul nõuda inimestelt tervishoiukulude omaosaluse suuremat katmist, sest see ulatub niigi 25%-ni ja suurem osalus viiks rahva tervise kiiresti allamäge.


Politoloog Rein Toomla ütles, et uute tulijate tausta hinnates on ta kindel, et liiklumisel ei saa kerge olema. "Olen veendumusel, et kui uus erakond tekib, siis see väga populaarseks ei saa," lausus  ta. "Riigikogu valimistel viieprotsendilise künnise ületamine oleks neile ikka väga suur saavutus. Pigem on tegemist väikeparteiga. Selleks, et saada mõjukaks erakonnaks, mis võtaks valimistel umbes 20 kohta, peab olema olukord Eestis üsna hull. Aga ei ole ju! Palgad ja pensionid kasvavad, tööpuudus on väike, majandus areneb. Ei ole midagi tõsist ette heita, et keegi peaks tulema ja platsi täiesti puhtaks lööma."


Toomla hinnangul võiks uus erakond parimal juhul saada riigikogus 5-6 kohta ja seda siis, kui võtaks teistelt erakondadelt  võrdselt protsendi jagu hääli. "Ei saa öelda, et keegi olemasolevatest erakondadest kaotaks märkimisväärselt. Kas nad korjaksid protestihääli? Ja, muidugi, aga ma arvan, et neid ei ole palju. Riigikokku mahub üsna palju erakondi. Meil on olnud aegu, kui on olnud isegi kaheksa erakonda, aga see oli väga suur erand.  Praeguse seisuga võib ainult neli erakonda ennast kindlalt tunda, need, kelle reitingud on kuskil kümme protsenti ja enam."


Toomla sõnul ei saa Eesti 200 kõrvutada ka näiteks Vabaerakonna fenomeniga. "Vabaerakond tekkis olemasolevate või kunagise erakonna baasil," selgitas ta. "Selles mõttes ei ole Vabaerakond väga uus erakond. Liikumine Eesti 200 ei ole aga seotud ühegi erakonnaga ega erakonna lagunemisega. Samuti ei saa me kindlalt väita, et see liikumine üleüldse kasvab erakonnaks. Pigem võib arvata, et selle liikumise ideede alusel võib midagi uut tekkida."


Pole millegi vastu protestida


Vabaerakonna fraktsiooni liikme Artur Talviku sõnul kuulutab aga uus poliitiline liikumine tavaliste parteide ajastu lõppu. "See on ka see, mida Vabaerakond on alates aastast 2015 teinud, me oleme sillutanud neile päris hea tee," ütles Talvik. "Nüüd ilmubki poliitmaastikule uus tegija, kes ütleb, et ta on liberaal ja  konservatiiv ühes isikus."


Protestihäälte korjamist Talvik tulevasele erakonnale ei ennusta, sest tema sõnul pole Eesti ühiskonnas praegu millegi vastu otseselt protestida: "Inimesed on saanud aastate jooksul nii palju midagi uut ja midagi muud valida, et selle üle ilmselt ei kurda keegi.


Uusi tulijaid võtab Eesti inimene aga kindlasti hästi vastu. Kui ma vaatan kas või iseennast, siis ma olen ka aastate jooksul ikka väga erinevalt valinud. Iga uue tulek on ju täiesti normaalne demokraatia osa. Aga tegelikult ei tea keegi, mis 2019. aasta valimistel saab ja milliseks kujuneb riigikogu koosseis, sest olukord on varasematest aastatest niivõrd erinev."

Laadimine...Laadimine...