Represseerimise ohvrid said mälestuseks tamme

Nõukogude okupatsiooni ajal represseerituid ühendav Murtud Rukkilille ühing istutas eelmisel sajandil represseeritud eestimaalaste mälestuseks Jüriöö parki tamme ja avas mälestuskivi. Tamm on pühendatud Eesti kodudele, sõnas Lasnamäe linnaosa vanema kohusetäitja Jaanus Riibe.

Pilt: Scanpix

Represseerimise ohvrid said mälestuseks tamme

Nõukogude okupatsiooni ajal represseerituid ühendav Murtud Rukkilille ühing istutas eelmisel sajandil represseeritud eestimaalaste mälestuseks Jüriöö parki tamme ja avas mälestuskivi. Tamm on pühendatud Eesti kodudele, sõnas Lasnamäe linnaosa vanema kohusetäitja Jaanus Riibe.

Murtud Rukkilille ühingu juht Enno Uibo ütles, et tamm on eestlaste püha puu ja selle istutamine tähendab seda, et meie elu ja tulevik on igikestev. "Jüriöö park on, nagu me kaugest ajaloost teame, seotud eestlaste vabadusvõitlusega. See on olnud läbi aegade pühapaigaks," sõnas Uibo.

Lasnamäel, Tallinna kõrgeimas punktis asuv Jüriöö park on rajatud kohale, kus 13. mail 1343. aastal peeti maha otsustav lahing Liivi ordumeistri vägede ja eestlaste maleva vahel. Pargi rajamist alustati juba esimese Eesti Vabariigi ajal, 1935. aastal. Tollal oli plaan avada park Jüriöö ülestõusu 600. aastapäevaks 1943. aastal. Paraku hävis kõik, mis teha jõuti, II maailmasõjas.

Eesti taasiseseisvumise järel on parki istutatud uued tammed ning püstitatud monumendid Jüriöö ülestõusu, Vabadussõja ja II maailmasõja võitlejatele.

Lasnamäe linnaosa vanema kohusetäitja Jaanus Riibe ütles, et eile istutatud tamm on pühendatud Eesti kodudele, vahendasid TTV uudised. "Ühest küljest on sel tammel sügav sõnum meie traagilisele ajaloole, teisalt tänasele ja tulevikule. Teame, et 100 000 – 140 000 eestlast on praegu sunnitud töötama välismaal, kuna Eesti majanduspoliitika on mitmes mõttes läbikukkunud," tõdes Riibe.

Juuniküüditamisel 1941. ja märtsiküüditamisel 1949. aastal viidi väevõimuga Eestist Venemaaale kokku ligi 31 000 inimest. Inimeste äraviimiseks läks vaja üle 1500 raudteevaguni.

Enno Uibo meenutas, et tema oli perega Siberis, Irkutskis, Baikali järve ääres kuus aastat. "Tulin Siberist ära kaks aastat varem kui vanemad. Seda põhjusel, et tekkis küsimus, miks alaealised on Siberisse toodud. Humaansuse aktina öeldi, et võin ära minna. Meil jätkus jonni, kangust ja visadust ning tulime, viis last, kodumaale tagasi," rääkis Uibo.

Teadaolevalt oli noorim küüditatu 3-päevane imik Anne Ojaäär Hiiumaalt, vanim oli 95-aastane vanamemm Maria Räägel Abja vallast.

Lisaks suurküüditamistele viidi eestlasi sadade ja tuhandete kaupa Venemaale vangi või lasti kohapeal maha alates 1941. aastast. Täpse hukkunute arve üle vaidlevad ajaloolased tänaseni.

 

Laadimine...Laadimine...