Reps: lisame venekeelsetesse lasteaiarühmadesse õpetaja, kes töötab eesti keeles

"Algava õppeaasta suund on keeleõppe väärtustamine," ütles haridusminister Mailis Reps pressikonverentsil. "Häid uudiseid on veelgi: koolides algab pöörane digiaasta ning hariduseta inimeste hulk väheneb pidevalt."

Pilt: Ilja Matusihis
Haridus

Reps: lisame venekeelsetesse lasteaiarühmadesse õpetaja, kes töötab eesti keeles

Vesta Reest

"Algava õppeaasta suund on keeleõppe väärtustamine," ütles haridusminister Mailis Reps pressikonverentsil. "Häid uudiseid on veelgi: koolides algab pöörane digiaasta ning hariduseta inimeste hulk väheneb pidevalt."

18images

"Lisame vene lasteaiarühmadesse ühe lisaõpetaja, kes räägib eesti keeles," ütles Reps. Ta rõhutas, et õppetöö toimub osaliselt kahes keeles, ent samas on lapsel kohe haridustee alguses lülitada ennast eestikeelsesse õppesse eh ühest keelest teise.

Repsi sõnul ei ole selles midagi väga originaalset. "Seda on väga palju analüüsitud läbi kahekeelse keelekümbluse," sõnas ta.

Reps viitas mitmetele Euroopa partneritele, kes on seda võimalust analüüsinud ja jõudnud järeldusele, et see, kui laps suudab juba väga noores eas orienteeruda erinevates keelekeskkondades, annab lapsele väga suure lisavõimaluse.

"Esimesed 53 õpetajat on olemas ning esimene aasta on nüüd lõppenud," tõdes Reps. Ta ütles, et lisaks senistele mudelitele, nagu keelekümblus jm, on see üks lisavõimalus alustada algklassidest kahes keeles õppimist ja suhtlemist.

 "See annab lastele selle võimaluse ja tugevuse, et soovi korral minna samm-sammult ka aineõpetuses edasi eesti keeles õppimisele," ütles Reps.

Ta rõhutas, et väga oluline muutus ühiskonnas, mida seni pole paljud märganud, et ükskõik millisel hetkel on kõigil soovijatel võimalik õppida eesti keelt läbi digitaalse keskkonna.

"See on kõigile kättesaadav," toonitas Reps. Ta ütles, et selle on koostanud professionaalsed keeleteadlased ja õpetajad, praegu jätkatakse B1 tasemega ning pikas perspektiivis peaks see olema kättesaadav kõigil keeletasemetel.

"Minge vaadake keeletee.ee kaudu," ütles Reps, "algtase algas keeleklikist, ja nüüd jätkame keeleteega."

Koolirahu on kõige tähtsam

Minister juhtis tähelepanu, et alates algavast õppeaastast on koolirahul hoopis uus tähendus – koolidel on nüüdsest võimalus oma kooli kodukorras täpsustada, milline on õpetajate sekkumise ulatus.

Repsi sõnul on nähtus ise palju laiem: "Meie soov on, et lasteaedades pöörataks tähelepanu kiusu ennetusele."

Reps ütles, et lasteasutused tunnevad seda programmi "lillade karudena". "See tähendab, et me märkame tõrjutust, märkame, kui mõnel lapsel on mingit tuge vaja, märkame rohkem erivajadusi," rääkis ta. Tema sõnul on alushariduse programmis sõnastatud nüüdsest, et iga laps suudab õppida.

Eelmisel õppeaastal eraldati kiusuprogrammide jaoks täiendavad 150 000 eurot. "Sellega me näeme, kui palju on võimalik neid kiusuprogramme laiendada," ütles Reps. "Seal on kokku seitse erinevat programmi, mille hulgast saavad koolid ja lasteaiad valida."

Repsi sõnul on riiklik hoiak, et kiusamise vastu on meil nulltolerants. "See ei tähenda ainult õpilaste omavahelist kiusu, see tähendab kogu koolikeskkonda," sedastas minister.

Tema sõnul on väga oluline jätkuv tähelepanu eripedagoogide ning eriliste õpilaste suhtes, mis on üks väga selge pingeallikas koolis. Repsi sõnul võtab see, kui erilised lapsed saavad mitmekülgset tuge, võtab see maha teatud pingeid. Minister soovitas koolijuhtidel koolide kodukorrad läbi vaadata ja vajadusel täpsustused sisse viia. "Oluline on, et kui saabub kriisiolukord, on koolis määratud kolmas osapool, kes kriisiolukorras sekkub," ütles Reps.

Digipöörane aasta

Reps ütles, et Tiigrihüpe, mis kutsuti ellu aastaid tagasi, on tänaseks juba natuke väsinud ja nõrkenud. "Esimene eesmärk, et koolides oleks töötav internet, et haridusasutustesse jõuaks see eriti kiire internet kohale," sedastas Reps nõudlikul toonil.

Repsi sõnul on olukorras, kus tahetakse teha e-kontrolltöid ja kasutada e-õpikuid, väga oluline tekitada korralik võrguühendus. "Sest praegusel juhul on sageli nii, et lülitatakse võrku kaks mobiiltelefoni ning kolmandat enam lisada ei saa," ütles Reps.

Minister rääkis, et sel ja järgmisel aastal rajatakse või uuendatakse kokku 164 üldharidus- ja kutsekooli IT-võrgud, 2021-2022 ülejäänud.

"Eelmisel õppeaastal uuendati ja täiendati koostöös koolipidajatega koolide digitaristuid erinevate digitaalsete ja nutikate seadmetega ning nüüd on need IT-õppeks kättesaadavad," ütles Reps.

Mullu käivitunud põhikooli digiõpikute pilootprogramm oli edukas ning õpikute valik laieneb veelgi. Uuendusena on digiõpikuid võimalik tasuta kasutada ka lapsevanematel. Uute õppevaralahenduste loomiseks toetatakse haridusvaldkonna iduettevõtteid. 

Reps ütles, et käivitub IT Akadeemia kutsehariduse pilootprojekt, et haridus oleks IT tööturu vajadustele vastav ja soodustaks lõpetajate edasiõppimist ülikoolis. "Uus tarkvaraarendaja kutsekeskhariduse õppekava on nelja-aastane ja suurendatud üldharidusõppe mahuga, tihedat koostööd tehakse tööandjatega," sõnas minister.

Õpetaja amet üha enam hinnas

Reps rääkis, et õpetajate hinnangul on nende amet üha enam väärtustatud.
TALISe uuring näitab, et õpetajaid, kes tunnevad, et nende amet on väärtustatud, on poole rohkem kui viis aastat tagasi.

"Üldhariduskoolide õpetajate karjääritee ja liikuvuse esmakordne analüüs näitab, et õpetajad on oma ametile truud. 40 protsenti koolist lahkunud õpetajatest asuvad uuesti koolis tööle. Viimasel viiel aastal on ametisse asunud uusi õpetajaid rohkem kui ametist lahkunuid," ütles Reps.

Väärtustatakse lasteaiaõpetajaid ja riik on töötasu jõuliseks tõstmiseks eraldanud omavalitsustele lisaraha. Kui 2014. aastal oli lasteaiaõpetaja keskmine palk Harjumaal 736 eurot ja Ida-Virumaal 584 eurot, siis 2019. aastal on vastavalt 1147 ja 1161 eurot. Eesti keskmine lasteaiaõpetaja palk oli tänavu kevadel 1145 eurot. TÜ tänavune sisseastumiskonkurss osutab ameti populaarsuse kasvule.

Üldhariduses tulevad muudatused eksamikorralduses. "Põhikoolieksamitest loobumise eelnõu hakkab arutama riigikogu. Abituriendid saavad tasuta sooritada rahvusvaheliselt tunnustatud inglise keele testi. Lisaks jätkub arutelu koduste koolitöödega seotud koormuse üle," ütles Reps.

Kutseõppurid, kes seni on paljuski jäänud tähelepanuta, hakkavad saama tuge sobiva haridustee leidmisel. "Kutsevaliku õpe laieneb pilootkoolidest teistesse kutskoolidesse. Kutsekoolide rahastamisel hakatakse arvestama ka koolide tulemusnäitajaid.

"Uuenenud kõrgharidusseadustik suurendab paindlikkust nii üliõpilaste kui ka kõrgkoolide jaoks, tugevdab ülikoolide ja ühiskonna seoseid, soodustab kõrgkoolide koostööd ning teadlastele atraktiivse karjäärimudeli kujundamist," ütles Reps.

Täiskasvanuharidus on Repsi sõnul populaarsem kui kunagi varem. "Riik on jõudnud uue rekordini: elukestvas õppes osaleb 19,7 protsenti 25-64-aastastest inimestest. Täienduskoolitustel osalejate arv on kasvanud 373 tuhandelt 420 tuhandeni. Eri- ja kutsealase hariduseta inimeste osakaal väheneb järjekindlalt," nentis Reps.

 

 

 

 

 

 

 

Laadimine...Laadimine...