Reps: tasuline kõrgharidus tähendaks reformieelse olukorra taastamist

Tasu küsimise võimalus võib haridus- ja teadusminister Mailis Repsi hinnangul tuua kõrgkoolidele kaasa kiusatuse vähendada nõudlikkust vastuvõetavate tudengite suhtes, mis omakorda tähendaks tagasilööki õppe kvaliteedile.

 

Pilt: Scanpix
Poliitika Haridus

Reps: tasuline kõrgharidus tähendaks reformieelse olukorra taastamist (3)

Kai Maran

Tasu küsimise võimalus võib haridus- ja teadusminister Mailis Repsi hinnangul tuua kõrgkoolidele kaasa kiusatuse vähendada nõudlikkust vastuvõetavate tudengite suhtes, mis omakorda tähendaks tagasilööki õppe kvaliteedile.

 

"Ikka ja jälle kostub ettepanekuid, et kõrgharidusse raha juurde toomiseks võiks kehtestada õppemaksu. See tähendaks 2013. aasta reformi eelse olukorra taastamist," kommenteeris haridus- ja teadusminister Mailis Reps SA Estonian Business School kantsler ja juhatuse liige Mart Habakuk soovitust muuta erialati kõrghariduse tasuliseks. Samuti soovitas Habakuk maksumaksja raha eest õppijaid kindla aja avalikus sektoris töötama või raha tagasi maksma.

"Mart Habakuke ettepanekud väärivad kaalumist ja teema on kindlasti aktuaalne, kuid samas tuleb arvestada laiemat konteksti ning otsuste kiirustades tegemine pole arukas," ütles Reps. "Õppemaksu kehtestamisel on erinevaid võimalusi, alates teatud õppekavade tasuliseks muutmisest kuni osalise õppemaksu küsimiseni kõigilt tudengitelt. Kesksel kohal aga on küsimused, kas või milliseid probleeme me siis lahendaksime ning kuidas kindlustada õppe kvaliteet. Õppuritel võib tekkida ootus, et õppe eest makstes on diplomi saamine justkui garanteeritud. Tasu küsimise võimalus võib tuua kõrgkoolidele kaasa kiusatuse vähendada nõudlikkust vastuvõetavate tudengite suhtes, mis omakorda tähendaks tagasilööki õppe kvaliteedile."

"Teema oli hiljuti arutusel ka Eesti haridus- ja teadusvaldkonna arengustrateegia kuni 2035 töögrupis," rääkis haridustöötajate liidu esimees Reemo Voltri. "Kas ja kuidas eesti kõrgharidus edasi peaks minema, arutati sealgi ühe võimalusena ka tasulist kõrgharidust. Leiti, et kui see ka on tulevikus möödapääsmatu, peaks selline üleminek kindlasti kaasa tooma selged kompensatsioonimehhanismid. Näiteks kui inimene töötab õpingute järel kindlas ametis teatud aja, kustutakse õppimiseks võetud õppelaen."

Arutelu muudab Voltri sõnul aktuaalseks terav õpetajate puudus.

"Ükskõik, mis eriala vaadates – koolidesse tuleb praegu vajadusest märksa vähem õpetajaid," ütles Voltri. "Olukord on väga terav, sest juba väga nimekad koolid õpetajaid tööle ei leia. Hiljutine õpetamise ja õppimise uuring Talis näitab, et Eestis on 54% õpetajaist vanemad kui 50 aastat. Noori ei julgusta kooli tulema ei töötasu ega töökoormus."

OECD rahvusvaheline õpetamise ja õppimise uuring Talis näitas, et keskmine Eesti 7.–9. klassi õpetaja on 49 aastat vana (OECD riikide ja uuringus osalenud piirkondade keskmine on 44 aastat). Eesti koolijuhid on keskmiselt 53 aastat vanad, mis ei erine kuigi palju kõigi uuringus osalenud riikide ja majanduspiirkondade keskmisest (52 aastat).

"Kui noor inimene hakkab eriala valima, peab ta valima raske suure koormusega töö ja kolmandiku võrra väiksema palga või soodsamate tingimuste vahel," ütles Voltri. "Õpetajalt nõutakse magistrikraadi. Kuid võrreldes magistrikraadi eeldavate töökohtade tasustamist, on see Eestis 20% keskmisest kõrgem. Õpetaja töötasu hakkab aga praegu Eesti keskmisest 10% madalamalt ehk vahe on kolmandik."

Seepärast tuleks enne kõrghariduse osaliselt või täielikult tasuta muutmise arutelude eel Voltri sõnul esmalt toetussüsteemid paika panna.

"Selline meede annaks riigile võimaluse noorte valikuid suunata. Kuid kui seda rakendada, siis vaid hästi läbimõeldud süsteemina, et keegi ei peaks jääma kõrgharidusest oma majandusliku tausta tõttu eemale," lausus Voltri. "Vaja läheks väga läbimõeldud toetuste süsteemi, alates õppelaenudest ja nende kustutamisest."

Talis (The Teaching and Learning International Survey) võrdles ka maailma riikide hariduse rahastust. Kui Eestis rahastatakse peamiselt riiklikult 93% põhi- ja keskharidusele ning kõrgharidusele tehtavatest kulutustest, siis OECD riikides keskmiselt 83%.

 

 

3 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...