Riigi põllumajandustoetused jätsid väiketootjad hätta

Kuigi riik asus sügisel talunike toetamiseks sealiha kokku ostma ja nendest konserve valmistama, võitis toetusmeetmest hoopis üks suurimaid sealihatootjaid, Rakvere Lihakombinaadi suuromanik HKScan. Väiketootjad ei vastanud hanke tingimustele. "Kui minister selle hanke väljakuulutas pidi ta teadma, et selline oht on olemas," rääkis Siret Kotka.

Pilt: Scanpix

Riigi põllumajandustoetused jätsid väiketootjad hätta

Kuigi riik asus sügisel talunike toetamiseks sealiha kokku ostma ja nendest konserve valmistama, võitis toetusmeetmest hoopis üks suurimaid sealihatootjaid, Rakvere Lihakombinaadi suuromanik HKScan. Väiketootjad ei vastanud hanke tingimustele. "Kui minister selle hanke väljakuulutas pidi ta teadma, et selline oht on olemas," rääkis Siret Kotka.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul tehti konservide kokkuostu meede III tsooni seakasvatajate soovil, kes ütlesid, et neil pole võimalik sigu farmist välja viia, kuna keegi neid vastu ei võta. Sealihakonservide kokkuostmine riigi poolt pidi leevendama väiketalunike kitsikust.

Minister lisas, et esimese hanke võitsid ettevõtjad, kes esialgu ütlesid, et ei kavatse hankel osaleda, kuna see ei aita neid.
Esimese konkursi võitja, HKScanile kuuluv Rakvere lihakombinaat paistis sügisel silma sellega, et hakkas sigu kokkuostma hoopis Soomest.


Riigikogu maaelukomisjoni aseesimees Siret Kotka ütles Tallinna TV uudistele, et kõnealune hange pole õnnestunud ega end õigustanud, kuna punase tsooni seakasvatajad, kes seda vajaksid, hankele ei kvalifitseeru. "Kvalifitseeruvad need seakasvatajad, kellel on olemas tööstus ja nad pakuvad ka madalat hinda. Kui minister selle hanke väljakuulutas pidi ta teadma, et selline oht on olemas," selgitas Kotka ja lisas, et nii jagab riik raha sinna, kuhu ei peaks.

Kotka nentis, et ministril on küll mõtteid, kuidas põllumehi toetada, ent põllumeeste endiga ta rääkinud pole. "Põllumehed on täna teadmatuses ja näiteks seakasvatajad ütlevad, et nende sektori igakuine miinus on umbes 2 miljonit. Kui minister tahab selle summa kriisiabina eraldada, katab see vaevu ühe kuu vajadused."

Maaeluministe Kruuse märkis valituse infotunnis ka seda, et koos teiste Balti riikidega peeti Euroopa Liidu tasemel pikaajalisi läbirääkimisi erakorralise abi saamiseks. "Saavutasime selle, et see, mida soovisime Balti regioonile ja Poolale, rakendus kogu Euroopa Liidule."

Riigikogu liige Tarmo Tamm kinnitas, et tõepoolest eraldas EL Eestile 7,6 miljonit eurot, ent see pole meie riigi ametnike tubli töö tulemus. "500 miljonist, mis läks EL liikmesriikide vahel põllumajanduskriisi leevendamiseks jagamisele, sai Eesti tõesti osa. Küll oli selle raha saamiseks Brüsselis protestijaid üle Eesti. Nimetada seda valitsuse võiduks, on naeruväärne. Küsin valitsuselt kogu aeg, palju riik panustab Eesti põllumeeste toetamiseks. Vastuseks saan, et raha ei ole."

Laadimine...Laadimine...