Riigi toetus Inimõiguste Instituudile tekitab konkurentides pahameelt

Eesti inimõiguslaste vahel hõõgub rahastamistüli ja konkureerivad organisatsioonid ei mõista, miks MTÜ Inimõiguste Instituut saab riigilt konkursita toetust.

Pilt: Scanpix/Kari Käsper

Riigi toetus Inimõiguste Instituudile tekitab konkurentides pahameelt

Eesti inimõiguslaste vahel hõõgub rahastamistüli ja konkureerivad organisatsioonid ei mõista, miks MTÜ Inimõiguste Instituut saab riigilt konkursita toetust.

Ministeeriumite avalikest dokumendiregistritest selgub, et 2011. aastal oli MTÜ Inimõiguste Instituut toetus 110 000 eurot ja viimased viis aastat on see olnud regulaarselt koguni 250 000 eurot aastas. Peale selle on instituut saanud väiksemaid toetusi kuni mõnekümne tuhande euroni. Teistel organisatsioonidel on tekkinud küsimus, miks jagab ministeerium MTÜ-le ilma konkursita suuri summasid, kuigi samas valdkonnas on mitu konkureerivat vabaühendust, vahendas BNS Eesti Päevalehte.

"Kuidas on võimalik, et 2016. aastal, kogu meie läbipaistva riigiraha asjanduse juures on võimalik selline olukord, et keegi ei oska põhjendada, miks antakse raha aasta-aastalt asutusele, mis sellega eriti midagi mõistlikku peale ei oska hakata ega paku selle eest ka mingeid sisulisi tulemusi," küsis teise organisatsiooni, SA Eesti Inimõiguste Keskus üks asutaja Kari Käsper hiljuti avalikus Facebooki postituses, kus jagas viidet justiitsministeeriumi ja inimõiguste instituudi äsja sõlmitud lepingule.

Facebooki postituse all võtsid sõna ka mitme vabaühingu esindajad, kes märkisid, et instituudi taotlused on aastast aastasse samasugused ja üldsõnalised ehk instituudil on raha üllatavalt lihtne küsida.

Kui varem eraldati Inimõiguste Instituudile raha sotsiaalministeeriumi kaudu, siis 2015. aasta eelarvest alates hakkas rahastamine käima justiitsministeeriumi kaudu. Käsperi sõnul võib selles olla osa temalgi, sest 2014. aastal esitas ta sotsiaalministeeriumi kantslerile korduvalt järelepärimisi, miks rahastab instituuti just sotsiaalministeerium. Pärast mitut päringut rahajagav ministeerium vahetus.

Inimõiguste Instituudi tegevjuht Aet Kukk möönis, et inimõigused polnud tõesti sotsiaalministeeriumi valdkond. Sellega ministeeriumi vahetuse põhjendus ka piirdub. Ent kuluaarides sahistatakse, et instituudi rahastamine käib üle ministeeriumite kantslerite ja on poliitilise mekiga.

Justiitsministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik selgitas, et Inimõiguste Instituudi rahastamiseks ei ole konkurssi toimunud, sest tegemist on summaga, mille seadusandja ehk riigikogu on eraldanud konkreetsele isikule. "Konkurssi ei saa korraldada, sest täitevvõim ei saa seada seadusandja otsesele korraldusele piire," ütles Tuulik.

"Ametnikel on hea ennast nõnda põhjendada," tõdes poliitikauuringute keskuse Praxis riigivalitsemise ja kodanikuühiskonna ekspert Hille Hinsberg. "Kuid nool tuleks lasta siiski ministeeriumi, mitte MTÜ pihta. Tellimuse ehk eesmärgi koostööks ja tegevuseks esitab ikkagi riik. Riik on see, kes pole osanud iseendale täpselt selgeks teha, mille jaoks ta raha eraldab."

Tegelikult polegi küsimus ainult ühe MTÜ rahastamises. Riigieelarvest jagatakse vabaühendustele igal aastal suuri summasid ja seega hõlmab probleem süsteemi laiemalt. 2013. aastal avaldas Praxis siseministeeriumi tellimusel "Ühenduste rahastamise juhendmaterjali", mille eesmärk oli luua ühenduste riigisisesele rahastamisele ühtsed alused. Kõikidele ministeeriumitele ja kohalikele omavalitsustele saadetud juhendil ei ole mõistagi õigusakti võimu, see on kõigest soovitusi andev juhis.

Üks juhendmaterjali autoreid on Hille Hinsberg. Tema sõnul võib konkreetseid vabaühendusi strateegiliste partneritena riigieelarvesse määrata küll, kui sellele eelnevad läbirääkimised, esitatakse kindlate kriteeriumitega valik ja antakse ette eesmärgid. "Kui avalik raha on vabaühendusele ette nähtud, siis see peab vastama küsimusele, milleks on seda ühendust ja tema tegevust riigile tarvis, mis on tema roll," lausus Hinsberg.

Inimõiguste Instituudi juhatuse esimehe Vootele Hanseni sõnul on instituudile eraldatud raha sihtotstarbeline eraldis, mille õiguslik alus tuleneb vabariigi valitsuse seadusest. "Rahastajate hinnangul on Inimõiguste Instituut oma senise tegevusega seatud eesmärgid saavutanud ja kuna tegemist on sama tegevuse püsiva elluviijaga, siis avalikku konkurssi pole peetud põhjendatuks," märkis ta.

Hansen juhtis tähelepanu Praxise juhendile, milles on kirjeldatud olukorda, kus avaliku konkursi või taotlusvooru korraldamine pole asjakohane. "See sobib, kui vajalike eesmärkide saavutamiseks või tegevuste elluviimiseks ei ole pakkujate konkurentsi või kui on olemas sama tegevuse püsiv elluviija," seisab juhendis.

Hansen rõhutas, et enamik nende tegevusvaldkondi ei kattu teiste organisatsioonidega, kes Eestis inimõigustega tegelevad.

Laadimine...Laadimine...