Riigifirma kaevandus ähvardab hävitada Euroopa kaitse all oleva Selisoo raba

"Estonia kaevandus laieneb mööda kaitsealuse Selisoo serva. Natura kaitsealasid ei tohi kahjustada, ja eriti inetu muidugi, kui seda teeb riigifirma," ütles Eestimaa looduse fondi märgalade ekspert Jüri-Ott Salm, lisades, et valitsus peaks kinni pidama Euroopa looduskaitse nõuetest. Samal ajal, kui majandusminister Kristen Michali haldusalasse jääv kaevandus kaitseala hävitab, vaatab Marko Pomerantsi keskkonnaministeerium seda ükskõikselt pealt.

Pilt: Scanpix

Riigifirma kaevandus ähvardab hävitada Euroopa kaitse all oleva Selisoo raba (2)

Ivo Karlep

"Estonia kaevandus laieneb mööda kaitsealuse Selisoo serva. Natura kaitsealasid ei tohi kahjustada, ja eriti inetu muidugi, kui seda teeb riigifirma," ütles Eestimaa looduse fondi märgalade ekspert Jüri-Ott Salm, lisades, et valitsus peaks kinni pidama Euroopa looduskaitse nõuetest. Samal ajal, kui majandusminister Kristen Michali haldusalasse jääv kaevandus kaitseala hävitab, vaatab Marko Pomerantsi keskkonnaministeerium seda ükskõikselt pealt.

Allmaakaevanduste kohal võib maapind vajuda kuni kaks meetrit. "Suuremad langatusalad jäävad meil Atsalama kanti ja Karina soo juurde," rääkis Anne Nurgamaa looduskaitse seltsi Alutaguse osakonnast. "Minu sünnikodu kivivooderdus lagunes nii hullusti, et see tuli ära lammutada. Ei teagi, mis rohkem süüdi oli, kas maapinna vajumine kaevanduse kohal või maa-alused lõhkamistööd. Maja seintesse tulid alt praod sisse ja ei jäänud muud üle kui lammutamine, seal polnud enam midagi teha. Estonia kaevandus muidugi ei tunnistanud, et nemad selles süüdi oleksid." 

Oma viga ei tunnistanud kaevandusfirma ka teise juhtumi puhul. "Paar aastat tagasi käisime välitöödel Vasavere ja Rausvere kandis, seal rääkisid kohalikud, et neil vajusid ka majas seinad ja põrandad ära," meenutas Nurgamaa. "Laps sai toas jalgrattaga nagu mäest alla sõita. Neile öeldi ka, et tegemist on ehitusvigadega ja kogu lugu. Alles siis, kui maja kõrval tekkis maasse suur auk, tunnistasid kaevanduse mehed, et oi, siin vist on jah ikka meie süü ka."

Turvatsoon puudub

Langatuste tõttu on laineline maastik põlevkivikaevanduste kohal väga levinud, näiteks Pagari kandis on seda juba silmaga näha. "Tugevad paekihid hoiavad siin niisuguse suurema sissevajumise eest, nagu mõnel pool mujal Ida-Virus on näha, aga langatusi on sellegipoolest," nentis Nurgamaa.

Nüüd ähvardab Estonia kaevandus aga laieneda Euroopa ehk Natura 2000 kaitsealaks kuulutatud Selisoo alla. "Kaitsealade alla ja nende vahetusse lähedusse ei peaks kaevandusala üldse ulatuma, aga praegu kahjuks näeme, et näiteks Estonia kaevandus laieneb just mööda kaitsealuse Selisoo serva," lausus Eestimaa looduse fondi märgalade ekspert Jüri-Ott Salm. "Kaitseala ja kaevanduse vahel peaks olema puutumatu tsoon, aga seda praegu ei ole. Kahjuks on Estonia kaevandus oma loodushoiu kavadega lootusetult hiljaks jäänud."

Salmi sõnul tuleks Selisoo kaitseks midagi kiiresti ette võtta. "Halvema vältimiseks tuleks nüüd hakata servakraave täis ajama, sellest oleks ka kasu," mainis ta. "Oleks ilus, kui algatus tuleks ikka sellelt, kes soole kahju tekitab, seega kaevandajalt ehk Eesti Energialt. Olles riigifirma ja seega ka meie kõigi omanduses, peab ta arvestama sellega, et kui me oleme Euroopa Liidus, siis tuleb ka vastavalt käituda ja kinni pidada Euroopa looduskaitse nõuetest. Natura kaitsealasid ei tohi kahjustada, ja eriti inetu muidugi, kui seda teeb riigifirma."

Salm ütles, et põhimõtteliselt võivad siin järgneda Euroopa Komisjoni sanktsioonid. "Aga esmalt peaks ikka mõtlema hävivale soole, mis pole ainult Natura alana kaitse all, vaid on Eesti looduse loomulik ja lahutamatu osa."

Eesti sood on aastate jooksul päris kokku kuivanud. Möödunud sajandi keskel oli soode all natuke üle viiendiku Eesti pindalast, nüüd ainult 5,3%. Ligi 90% Eestis kunagi olnud madalsoodest on juba kuivendatud ning metsakasvatajate surve neid veel kuivendada on tugev.
Kuna pikaaegse kaevandamisega rikutud sooalade taastumine ei ole enamasti võimalik, tuleb väärtuslikumad sood säilitada. Selleks ongi vaja jätta kaevanduse ja sooala vahele kuni poolekilomeetrine puhverala.

Tartu ülikooli teadlaste Jaanus Paali ja Marko Kohvi uuringud on näidanud, et põlevkivi kaevandamine mõjub soodele ja rabadele ning teistele märg-aladele üsna hukutavalt. Kaevandused tekitavad looduses peale langatuste pinnaselõhesid, muudavad maapinna hüdroloogilist režiimi ning tekitavad seni üleujutatud kohtades hoopis muid ökosüsteeme. Maa-aluse kaevandamisega kaasneb ka piirkonna veerežiimi oluline muutumine, müra ja vibratsioon. "Rohkem peaks mõtlema niisuguste looduskaitse alade peale, nagu on Selisoo," ütles Nurgamaa.

"Kui meile püütakse selgeks teha, et seal all kaevandamine ei mõjuta elukeskkonda, siis see on täielik jama jutt. Kalina raba on nüüd peaaegu sooks muutunud, sest seal on uuslangatuse ala ja on tekkinud uussoostumine, mis ei ole aga looduses loomulik. Näiteks Atsalama küla taha tekkinud suured järved on samuti kaevandamise tagajärg, see kallutab senise veerežiimi pea peale. See mõjub hävitavalt Jõuga järvedele, ja mine tea, ehk ka kaugematele järvedele."

Järvede veetase langenud

Tõepoolest, me ei tea, kuidas kaevandamine mõjub kõikidele ümbruskonna järvedele, sest looduse seire on väga puudulik. Ka kaugemate Kurtna järvede veetase on tohutult langenud. "Kes ütleb täpselt, kas see on põhjustatud Kohtla-Järve linna suunduvast veehaardest või kaevandusest? Ilmselt mõlemast," arutles Nurgamaa. "Kardetavasti on kaevanduse mõju suurem, kui arvatakse. Kui ma mõtlen sellele, kuidas meil siin kõik kaevud veest tühjaks jäid, siis selle suhtes, et Selisoo alla kaevandmisega trügimine jätab meie sood ja järved alles, pole siinsetel inimestel küll mingit kindlust."

Paali hinnangul puudub looduslike tingimuste muutumist jälgiv seire kaevanduspiirkonnas praegu üldse. "Põlevkivi kaevandamise mõju pideva seirega oleks tulnud alustada juba 10-20 aastat tagasi," nentis ta. "Tuleb rajada esinduslik seirevõrk, mis hõlmaks nii maha jäetud, praegu kaevandatavaid kui ka perspektiivseid kaevandusalasid. Nii saaks koguda usaldatavaid andmeid hüdroloogiliste tingimuste, mullastiku ja taimkatte muutuste kohta. Praegu on väga aktuaalne kiiresti alustada seirega Muraka ja Puhatu soostike põhjaosas, sest maa-alune kaevandamine laieneb just sinna."

Põhimõtteliselt peaks loodusseirega tegelema riik oma allasutuste abiga. Jääb vägisi mulje, et juba aastaid ei huvita riiki, mis mõju on põlevkivi kaevandamisel märgaladele ja kogu loodusele, sest seda ei jälgitagi. Võime ainult nentida, et mitmed keskkonnaministrid ei ole lihtsalt oma kohust täitnud ja see asi jätkub.

---

Ministrid Pomerants ja Michal keeldusid raba hävitamisest rääkimast

"Võib märkida, et soode ja järvede all on kaevandamine võimalik – seda on näiteks tõestanud tööd Viru kaevanduses Kalina järve all. Seega pole suurel sügavusel töötavate kaevanduste mõju sooaladele märgatav," väitis Eesti Energia avalike suhete juht.

Pealinn pöördus Selisoo alt kaevandamise asjus selgituse saamiseks keskkonnaminister Marko Pomerantsi, majandusminister Kristen Michali ja Estonia kaevanduse poole.Pealinn uuris, kuidas on võimalik, et riigiettevõte rikub kaevandusplaanidega Natura 2000 kaitseala, ning kas Eesti riigil pole seetõttu oodata Euroopa komisjonilt sanktsioone. Samuti küsisime, miks pole seni loodud põlevkivikaevanduse mõju riiklikku seiresüsteemi. Ministritelt vastust ei tulnudki. Estonia kaevanduse nimel vastas hoopis Eesti Energia avalike suhete juht Kaarel Kuusk.

"Tartu ülikooli geoloogide hinnangul on võimalik Estonia kaevanduse mõju Selisoo äärealale, samas Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste seisukoht on, et kaevanduse mõju soole puudub või oleks ebaoluline," tõi Kuusk välja energiahiiule sobivama seisukoha. "Võib märkida, et soode ja järvede all on kaevandamine võimalik – seda on näiteks tõestanud tööd Viru kaevanduses Kalina järve all. Seega pole suurel sügavusel töötavate kaevanduste mõju sooaladele märgatav." 

Kuusk väitis, et tegelikult Estonia kaevandus Selisoo alla ei tiku. "Keskkonnaministeerium kui kaevandamisloa andja, lähtudes ettevaatlikkuse printsiibist, sätestas loa tingimuseks, et Selisoo alt kaevandada ei või, ning loomulikult järgib Estonia kaevandus kehtestatud tingimusi. Muuhulgas välditakse soo läheduses (piirist kuni 200 m) veekihte läbivate kommunikatsioonide (sh kaeveõõned, puuraugud) rajamist."

Veehulga vähenemises soos ja järvedes näeb Eesti Energia muid põhjuseid kui kaevandamine. "Selisoo ääreala on oluliselt mõjutatud soo ja metsa kuivenduskraavide rajamise tagajärjel," lausus Kuusk. "Juba mitmendat aastat on Eestimaal sademetevaesed aastad ja põhjavee tase on alanenud märgatavalt kõikjal."

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...