Riigikogu kinnitas ühinemise laevade ballastvee konventsiooniga

Riigikogus võttis täna vastu seaduse, millega Eesti ühineb laevade ballastvee 2004. aasta konventsiooniga.

Pilt: Scanpix
Eesti

Riigikogu kinnitas ühinemise laevade ballastvee konventsiooniga

Riigikogus võttis täna vastu seaduse, millega Eesti ühineb laevade ballastvee 2004. aasta konventsiooniga.

Valitsuse algatatud laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning käitlemise 2004. aasta rahvusvahelise konventsiooniga ühinemise seaduse eesmärk on laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning käitlemise 2004. aasta rahvusvahelise konventsiooniga ühinemine ning rakendamine Eestis, teatas riigikogu pressiesindaja.

Konventsiooni eesmärk on kaitsta merekeskkonda laevade ballastvee kaudu edasi kanduda võivate võõrliikide eest. Võõrliikide levikut loetakse üheks viiest põhilisest ohust looduse mitmekesisusele.

Seadusega kaasnev põhiline muudatus on, et ballastvett kasutavad laevad peavad hakkama merre pumbatavat ballastvett nõuetekohaselt käitlema, mis tähendab, et laevadele tuleb paigaldada puhastussüsteemid.

Konventsiooniga ühinemine võimaldab Eesti lipu all sõitvatel laevadel taotleda nendest nõuetest vabastusi. Vabastusi on võimalik anda laevadele, mis sõidavad kindlaksmääratud sadamate vahel. Eestis taotletakse vabastusi eeldatavalt regulaarliinidele, näiteks Tallinna–Helsingi ja Tallinna–Stockholmi liinidele. Eestis hakkab vabastusi andma veeteede amet, mis täidab Eestis mereadministratsiooni ülesandeid. Laevadele puhastussüsteemi mittepaigaldamine on õigustatud, kui regulaarliinide sadamate võõrliigid on samad.

Konventsioon võeti vastu Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni peaassambleel 2004. aastal ja see jõustus rahvusvaheliselt möödunud aasta 8. septembril. Konventsiooni on ratifitseerinud, heaks kiitnud või sellega ühinenud 63 riiki, mis esindavad 68,51 protsenti maailma kaubalaevastikust.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 70 saadikut ja erapooletuks jäi üks riigikogu liige.

Laadimine...Laadimine...