Riigikogus läbis teise lugemise korruptsiooniohtude ennetamisega seotud eelnõu

Riigikogus läbis täna teise lugemise põhiseaduskomisjoni algatatud eelnõu, mille eesmärk on sätestada täiendavad meetmed korruptsiooniohtude tõhusamaks ennetamiseks ning huvide konflikti vältimiseks peamiselt kohaliku omavalitsuse üksustes.

Pilt: Scanpix/ Illustreeriv pilt

Riigikogus läbis teise lugemise korruptsiooniohtude ennetamisega seotud eelnõu

Toimetaja: Moonika Tuul

Riigikogus läbis täna teise lugemise põhiseaduskomisjoni algatatud eelnõu, mille eesmärk on sätestada täiendavad meetmed korruptsiooniohtude tõhusamaks ennetamiseks ning huvide konflikti vältimiseks peamiselt kohaliku omavalitsuse üksustes.

Samuti soovitakse eelnõuga täpsustada kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaldamisel küsimusi tekitanud regulatsioone.

Põhiseaduskomisjoni algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (574 SE) järgi on riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste ülesanne hoolitseda selle eest, et nende nimel avalikke ülesandeid täitvad isikud ei oleks korruptiivsete kuritegude eest karistatud. Eelnõuga seatakse volikogu revisjonikomisjonide liikmetele piirang olla sama valla või linna valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse või mittetulundusühingu juhataja, juhatuse liige ning sama valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse juht või juhi asetäitja.

Eelnõuga antakse prokuratuurile õigus nõuda kahtlustatavalt, süüdistatavalt või tsiviilkostjalt kriminaalmenetluses sisse kuriteoga riigile, kohaliku omavalitsuse üksustele ja muudele avaliku võimu kandjatele tekitatud varaline kahju.

Eelnõu lähtub õiguskantsleri pöördumisest, milles ta juhtis põhiseaduskomisjoni tähelepanu asjaolule, et kehtivad seadused ei pruugi võimaldada korruptsiooni kohaliku omavalitsuse üksuste tasandil piisavalt tõhusalt ohjeldada.

Läbirääkimistel võtsid sõna Hanno Pevkur Reformierakonna fraktsioonist ja Jüri Adams Vabaerakonna fraktsioonist.

Riigikogus läbis esimese lugemise üks eelnõu:

Valitsuse algatatud sadamaseaduse muutmise seaduse eelnõuga (780 SE) rakendatakse ELi määrus, millega loodi üleeuroopalisse transpordivõrku ehk TEN-Ti kuuluvates sadamates sadamateenuse osutamise raamistik ja sadamate finantstegevuse läbipaistvuse normid. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus jõustub 24. märtsil 2019.

Määrusest tulenevalt lisatakse sadamaseadusesse nõuded sadamate pidajatele sadama kasutajate ja sidusgruppidega konsulteerimiseks. Konsulteerida tuleb kord aastas ning konsultatsioonide käik tuleb protokollida. Eelnõuga määratakse Konkurentsiamet lahendama määruse rikkumisest tulenevaid kaebusi. Kehtestatakse kaebuste menetlemise kord ning sunniraha määramise võimalus, kui sadam ei täida rikkumise korral ettekirjutust.

Eestis kuuluvad üleeuroopalisse TEN-Ti võrku kümme sadamat: Tallinna Vanasadam, Paldiski Lõunasadam, Muuga, Paljassaare, Rohuküla, Heltermaa, Kuivastu, Virtsu, Pärnu ja Sillamäe sadam.

Riigikogu ei võtnud vastu otsust:

Eesti Vabaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele eurotoetuste tõhusamaks ja regionaalselt tasakaalustatud kasutamiseks“ eelnõuga (761 OE) sooviti teha valitsusele ettepanek taotleda Euroopa Liidult erandit Eesti jagamiseks kaheks eraldi piirkonnaks Eurostati territoriaalüksuste liigituse alusel ning muuta Eesti lähtekohti Euroopa Liidu 2021-2027 eelarveperioodi läbirääkimisteks. Ettepanekut põhjendati, et see oleks võimaldanud eurotoetuste tõhusamat kasutamist ning suurte sotsiaal-majanduslike erinevuste vähendamist Tallinna regiooni ja muu Eesti vahel.

Läbirääkimistel võtsid sõna Andres Herkel Vabaerakonna fraktsioonist, Inara Luigas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist ja Mihhail Stalnuhhin Keskerakonna fraktsioonist.

Otsuse vastuvõtmiseks oli vaja vähemalt 51 poolthäält. Otsuse poolt hääletas 12 saadikut, vastu oli 2 saadikut ning erapooletuid saadikuid oli 2. Seega otsust vastu ei võetud.

Laadimine...Laadimine...