Riik eraldab tänavu pühakodade säilitamiseks ligi 660 500 eurot

Muinsuskaitseamet eraldab alanud aastal pühakodade säilitamiseks ja arenguks kokku ligi 660 500 eurot.

Pilt: Scanpix
Ajalugu

Riik eraldab tänavu pühakodade säilitamiseks ligi 660 500 eurot

Muinsuskaitseamet eraldab alanud aastal pühakodade säilitamiseks ja arenguks kokku ligi 660 500 eurot.

Progrmmist "Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018" eraldadatse restaureerimiseks 606 100 eurot, kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot, teatas muinsuskaitseameti pressiesindaja reedel BNS-ile. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb 15 854 eurot.

Pressiesindaja teatel näitab 2018. aastal pühakodade programmi esitatud taotluste kogumaht, et arhitektuuripärandi üks väärtuslikum osa vajab järjepidevalt hoolt ja korrastamist. Kokku esitati taotlusi rohkem kui nelja miljoni euro ulatuses, programmi eelarve on viimasel seitsmel aastal püsinud 660 486 euro juures. Suurem osa programmi toetustest läheb ka sel aastal kirikute avariiliste tornikiivrite ja katuste restaureerimiseks, lõpuni viiakse mitu eelnevatel aastatel alustatud suuremahulist tööd.

"Käesolev rahastamisotsus on selle programmiperioodi viimane. Kokku on viie aasta jooksul riik programmi kaudu panustanud pühakodade kordategemisse 3,5 miljonit eurot. 2018. aasta taotlusvoor, kus ühele toetuseurole oli konkurss kuuekordne, näitab selget vajadus jätkata süsteemset investeerimist meie ühe väärtuslikuma osa kultuuripärandi säilimisse,“ ütles muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie.

Uutest suurematest töödest alustatakse sel aastal Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku (EAÕK) Suure-Jaani Pühade Peetruse ja Pauluse kiriku katusemaastiku restaureerimise, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) Pärnu Eliisabeti katuse restaureerimisega ning EELK Pühajõe kiriku kehvas seisukorras laastukatuse vahetusega. Kavas on ka mõned väiksemahulisemad katuste hooldusremonttööd - näiteks EELK Muhu kiriku juures ja Eesti ühe vanima puukiriku, EELK Ruhnu vana kiriku juures.

Jätkuprojektina sai programmist toetuse möödunud aastal kogukonna initsiatiivil alguse saanud ja vabatahtlike abiga läbi viidud EAÕK Lalsi Püha Nikolause kiriku avariiliste katuste remont. Tänavuste toetuste abiga viiakse lõpuni EELK Jõelähtme kiriku tornikiiver ja EELK Järva-Jaani kiriku kõik katused ja tornikiiver.

Jätkuprojektidena lähevad sel aastal edasi tööd EAÕK Sindi Jumalailmumise kirikus, kus sel aastal korrastatakse eeskoja ja torniga külgnevad katused. Samuti jätkuvad tööd EELK Urvaste kiriku katuse, Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku (MPEÕK) Narva Issanda Ülestõusmise peakiriku fassaadi ja mitmete teiste kirikute juures. Edasi minnakse ka Tartu Jaani kiriku terrakotaskulptuuride konserveerimisega.

Programmi teadus- ja arendustegevuse valdkonna kaudu jätkatakse Eesti kirikute andmebaasi  kirikud.muinas.ee  täiendamist ja viiakse läbi siseviimistlusuuringud Ridala ja Koeru kirikutes. Koostöö jätkub Tallinna Tehnikaülikooliga Eesti pühakodade kivimüüride niiskuskahjustuste ja sooldumise uurimistöö raames, sealjuures jätkatakse ka kirikute tuulutuse kontrolleri arendamist ja testimist.

Võimalikult tasakaalustatud toetatavate projektide nimekirjani jõudmiseks on pühakodade programmi taotluste hindamissüsteem mitmetasandiline. Viimases etapis teeb toetuste andmise lõppotsused programmi 15-liikmeline juhtnõukogu, kuhu kuuluvad erinevate konfessioonide, ministeeriumite, omavalitsuste liitude esindajad ja sakraalarhitektuuri eksperdid.

Täpsem ülevaade programmi „Pühakodade säilitamine ja areng“ toetustest ning taotluste hindamissüsteemist ja kriteeriumitest on leitav muinsuskaitseameti kodulehel aadressil www.muinsuskaitseamet.ee/puhakodade-programm/eelarved-ja-toetused.

Laadimine...Laadimine...