Riik hakkab kaitseväekohustuslastele dokumente saatma e-kirjaga

Kaitseministeerium on saatnud kooskõlastusele eelnõu, mis näeb ette, et kaitseväekohustuslastele hakatakse dokumente edastama ning kätte toimetama e-kirjaga.

Pilt: Scanpix
Eesti

Riik hakkab kaitseväekohustuslastele dokumente saatma e-kirjaga

Toimetaja: Merje Aus

Kaitseministeerium on saatnud kooskõlastusele eelnõu, mis näeb ette, et kaitseväekohustuslastele hakatakse dokumente edastama ning kätte toimetama e-kirjaga.

Eelnõu kohaselt hakkab riik kaitseväekohustuslastele hakatakse dokumente edastama ning kätte toimetama meiliaadressile isikukood@eesti.ee ning tavapostiga saatmist hakatakse kasutama erandjuhtudel, selgub eelnõu seletuskirjast, vahendas BNS.

Ka praegu saab kaitseväekohustuslastele edastada dokumente Eesti teabevärava kaudu aadressile isikukood@eesti.ee, kuid seda vaid juhul, kui inimene on oma isikliku e-posti aadressi sellega sidunud.

Muudatuse kohaselt arendatakse teabeväravat eesti.ee selliselt, et kaitseväekohustuslastele luuakse teabeväravasse postkast, mistõttu ei oma enam tähtsust, kas inimene on eesti.ee aadressi sidunud oma isikliku e-posti aadressiga või mitte.

Teabeväravas luuakse ka aktiveerimata @eesti.ee aadressidele dokumentide saatmise võimalus. Isikukood@eesti.ee aadressile dokumentide saatmiseks ei ole vaja enam sihtrühma kuuluva isiku nõusolekut. 

Dokumentide kättetoimetamise võimalusena jääb riigiportaali kõrval kehtima ka postiga, sealhulgas tähtkirjaga saatmine, kuid seda pigem erandjuhtudel isiku põhjendatud taotluse alusel. Saatmisviisi otsustab dokumendi koostanud ametiasutus.

Eelnõu seletuskiri toob esile, et 90 protsendil juhtudest saadetakse dokumendid paberil posti teel või antakse allkirja vastu. Samas on tuhandete kutsete kättetoimetamine on raskendatud, mistõttu paljud neist jäävadki kätte toimetamata kaitseväekohustuslase muutunud elukoha ja iganenud aadressandmete tõttu või kaitseväekohustuslaste soovimatuse tõttu dokumente ning nendega kaasnevaid kohustusi vastu võtta.

Näiteks oli 2016. aastal õppekogunemistele saadetavate kutsete puhul kutsete adressaadini mittejõudmise osakaal 24 protsenti saadetud kutsete koguarvust ning 2017. aastal 21,8 protsenti.

Ka toob seletuskiri esile, et märkimisväärne osa kaitseväekohustuslastest on asunud elama või töötama välisriiki, mistõttu on sageli nende kontakti saamine raskendatud või võimatu. Näiteks oli 1. jaanuar 2018.a seisuga arvelolevatest kutsealustest märkinud rahvastikuregistris elukohaks välisriigi 4533 kutsealust ning 283 juhul on inimene andnud teada, et elab välisriigis. 993 kutsealuse elukoha andmed olid teadmata.

Kuigi esmaseks ja peamiseks suhtluskanaliks kaitseväeteenistuskohustuse täitmisega seonduvates küsimustes saab eelnõukohaste muudatuste jõustumisel riigiportaal eesti.ee, siis teatud erandlikel juhtudel säilib ka paberil dokumentide kättetoimetamise võimalus. Paberil toimetatakse dokumente kätte isikutele, kes on esitanud selleks kaitseväele või kaitseresursside ametile põhjendatud taotluse, milles on toodud selged asjaolud, mis välistavad võimaluse isikul elektrooniliselt riigiga suhelda.

Käesolev seadus on plaanitud jõustuma 2020. aasta 1. jaanuaril.

Laadimine...Laadimine...