Kuigi äsja lõppenud noorte laulu- ja tantsupidu "Mina jään" tekitas eestlastes palju härdaid emotsioone, oleks pidu tegelikult võinud olla palju võimsam ning inimestele paremini jälgitav, kuid rahandusministeerium lisarahastuseks võimalusi ei näinud,

Eesti laulu- ja tantsupeo sihtasutuse juhataja Aet Maatee sõnul oli XII noorte laulu- ja tantsupeo läbiviimise kogueelarve maht 2,7 miljonit eurot, vahendas BNS Postimeest. Sellest summast 1,4 miljonit eurot moodustas riigieelarveline tulu ja ülejäänud 1,3 miljonit eurot kaetakse eeldatavast piletimüügist, sponsortoetustest ja eelmiste perioodide omavahendite jäägist.

Olgugi et selle aasta noorte laulu- ja tantsupeo eelarve oli ligi miljon eurot suurem kui eelmise, 2011. aastal toimunud noortepeo “Maa ja ilm” eelarve, tuleb arvestada, et hinnad on ajaga kallinenud ning eestvedaja sõnul tuli sel aastal pingul eelarve tõttu paljust loobuda, kirjutab Postimees.

Pidu hakatakse planeerima mitu aastat enne selle toimumist ning eelarve kujundamisel võetakse aluseks eelmiste pidude kulud ja tulud eri alateemade kaupa. Kogueelarvele lisatakse tavaliselt ka ligikaudu kümneprotsendine hinnatõus, et teenuste kerkivad hinnad sisse arvestada. Eriti palju pahameelt on tekitanud suurte leedekraanide puudumine selleaastaselt laulupeolt. Maatee sõnul ei tulnud otsus ekraane mitte kasutada kergelt, kuid niisuguste lahenduste puhul võivad hinnad ajas tõusta 30–50 protsenti ning säärase hinnatõusuga polnud korraldajad arvestanud.

Kuna lisaks ekraanide püstipanekule tuleb neile luua ka loominguline lahendus, hindab Maatee ekraanide kuluks umbes 100 000 eurot. Tema kinnitusel pole niivõrd suurt pidu võimalik sendi täpsusega planeerida ja eelarves peab olema lõtk. “Need, kes otsustavad rahaasju, peaksid mõtlema, et peoga ei ole seotud vaid kindlad kulud,” on Maatee Postimehele varem öelnud.

Tegelikult esitas sihtasutus ürituse läbiviimiseks rahandusministeeriumile taotluse, mis oli 200 000 eurot suurem, kui eraldatud lõppsumma. Tõenäoliselt poleks olnud kontserdi paremaks jälgimiseks vajalike ekraanide paigaldamises mingit küsimust, kui sihtasutuse küsitud lisarahastus oleks neile täies mahus võimaldatud.

Noortepeo eestvedaja sõnul peeti lisarahastuse teemal mitu kohtumist riigikogu kultuurikomisjonis ja rahandusministeeriumis, kuid need paraku tulemusi ei andnud ning eelarve maht jäi samaks. Kultuurikomisjoni aseesimehe Laine Randjärve sõnul oli komisjon ka ise üllatunud, et laulu- ja tantsupidu lisarahastusest ilma jäeti. “Kultuurikomisjonil endal ju mingit rahahulka ei ole ning meie olime mõlemal korral kultuuriministri poolel, kes lisarahastuse taotlust toetas,” rääkis ta Postimehele.

Randjärve sõnul ei tohiks laulupeod olla kindlasti koht, kus koonerdada, ning ta viskas kivi rahandusministeeriumi kapsaaeda. “Ma ei oska öelda, kas rahandusminister ise ei olnud piisavalt aktiivne või olid ametnikud suutnud talle teha selgeks, et pole mõtet võidelda. Tean, et vähemalt kultuuriministeerium seda võitlust kindlasti pidas,” selgitas Randjärv.

Randjärv meenutas 2009. aastat, kui oli majandussurutis ning ministeeriumite eelarvetest pidi kärpima suuri summasid. “Toona tegi valitsuskabinet eraldi otsuse, et laulupeolt ei võeta ära mitte sentigi. See oli erandlik otsus, olenemata sellest, et rahandusministeerium küsis teisiti,” meenutas ta, lisades, et küsitud 200 000 eurot oleks ka seekord pidanud tulema valitsuse otsusega.

Tänavuse peo osas otsuse teinud rahandusminister Sven Sester polnud lehe trükkimineku ajaks kommentaarideks kättesaadav, kuid lubas küsimustele vastata neljapäeval.

Tulevikku vaadates tõdes Aet Maatee, et järgmiseks peoks tuleb ära teha mitmed olulised investeeringud infrastruktuuri, sest ajutised lisarajatised probleeme ei lahenda.