Riik rikub lapsi rehabilitatsioonikeskustes hoides seadust

Õiguskantsleri hinnangul piiratakse laste ja noorukite vabadust ilma seadusliku aluseta, kui neid rehabilitatisooni eesmärgi Tallinna ja Jõhvi keskuste kinni hoitakse.

Pilt: Scanpix

Riik rikub lapsi rehabilitatsioonikeskustes hoides seadust

Õiguskantsleri hinnangul piiratakse laste ja noorukite vabadust ilma seadusliku aluseta, kui neid rehabilitatisooni eesmärgi Tallinna ja Jõhvi keskuste kinni hoitakse.

"Käesoleval hetkel puudub endiselt seaduses sätestatud alus lapse tahte vastaselt tema vabaduse piiramiseks rehabilitatsiooniteenust osutavates asutustes," öeldakse õiguskantsleri aastaülevaates.

Tallinna Laste Turvakeskus ning Jõhvi Noorukite ravi- ja rehabilitatsioonikeskus on kinnised asutused, kus osutatakse rehabilitatsiooniteenust käitumis- ja sõltuvusprobleemidega lastele.

Õiguskantsleri hinnangul on põhiõiguste seisukohalt peamine probleem selles, et lapsi suunatakse neisse asutustesse alaealiste komisjoni otsuste või laste elukohajärgsete kohalike omavalitsusüksuste suunamiskirjade alusel, kuid seadusega ei ole neile antud õigust laste vabaduse piiramiseks eesmärgiga suunata lapsed rehabilitatsiooniteenust saama.

"Alaealiste vabaduse piiramine on hetkel võimalik psühhiaatrilise abi seaduse alusel tahtest olenematu ravi kohaldamiseks, erihoolekandeteenusele paigutamiseks, kasvatuse eritingimusi vajavate laste kooli paigutamiseks, vahistamiseks, vangistuse täitmiseks," selgitab õiguskantsler. "Kõigil neil juhtudel on vabaduse piiramiseks selge seaduslik alus ja kõigil neil juhtudel peab olema vabaduse piiramiseks kohtu luba," lisab ta samas.

Aastaülevaate kohaselt on probleemne ka õppekorraldus neis keskustes. Laste õpe toimub väikeklassides, kuid selliseks õppekorralduseks on vaja nõustamiskomisjoni soovitust, mida aga kõikide laste jaoks ei ole antud. "Kui lapse jaoks soovitust ei ole, ei rahastata ka selle lapse õpet väikeklassis," märgib õiguskantsler. Lisaks oleks mõned lapsed võimelised õppima ka tavaklassis.

Kolmas vastuolu seadustega neis keskustes puudutab laste turvakontrolli. Neid lukustatakse eraldusruumi, piiratakse nende suhtlemist, kontrollitakse kirjavahetust, kohustatakse andma uriiniproovi kodust keskusesse naasmisel. Ehkki keskuste töötajate hinnangul on sellised piirangud rehabilitatsiooni õnnestumiseks hädavajalikud, puudub selliste piirangute rakendamiseks turvakeskuses seaduslik alus, rõhutab õiguskantsler.

Tallinna Laste Turvakeskus on Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti hallatav asutus, kus hetkel on kokku 48 voodikohta 10-17-aastastele lastele. Rehabilitatsiooniprogramm kestab 6-9 kuud. Programm lõpeb kevadel, mis tähendab, et suveks saadetakse lapsed tagasi koju. Laps võib olla suunatud teenusele ka mitu korda, st tuleb järgmisel sügisel jälle. Programmi on suunatud erinevate probleemide ja vajadustega lapsed, kellele kõigile kohaldub sama režiim ja osutatakse sama teenust. Sarnane sihtgrupp on ka Jõhvi Noorukite ravi- ja rehabilitatsioonikeskusel, mis kuulub OÜ-le Corrigo ja milles on 16 kohta. Keskuse põhieesmärgiks on 14-18-aastastele sõltuvusaineid kuritarvitavatele noorukitele ravi- ja rehabilitatsiooniteenuse osutamine. Teenust rahastatakse Tervise Arengu Instituudi kaudu riigieelarvest.

Kuna neisse keskustesse satuvad erinevate vajaduste ja probleemidega lapsed, aga regulatsioonid selle kohta puuduvad, siis ei ole üheselt selge, kes on teenuse sihtgrupp: kas sõltuvushäirega, käitumishäirega või komplekssete probleemidega lapsed, leiab õiguskantsler.

Õiguskantsleri kinnitusel on ta probleemidele korduvalt tähelepanu juhtinud, tehes seda põhjalikult juba 2009. aasta ettekandes. "Toona riigikogu nõustus õiguskantsleri kriitikaga ja tegi valitsusele ülesandeks regulatsioon välja töötada. Paraku ei ole siiani nende asutuste tegevust puudutavat regulatsiooni vastu võetud," märgib õiguskantsler oma aastaülevaates.

Laadimine...Laadimine...