Riik sooviks hüvitada autorikaitsjatele kassetitasu 400 000 eurot

Justiitsministeeriumi hinnangul on autorikaitsjate poolt nõutava saamata jäänud tühja kasseti tasu määr aastate 2014 kuni 2017 eest 400 000 eurot.

Pilt: Scanpix/ pilt on illustreeriv

Riik sooviks hüvitada autorikaitsjatele kassetitasu 400 000 eurot

Justiitsministeeriumi hinnangul on autorikaitsjate poolt nõutava saamata jäänud tühja kasseti tasu määr aastate 2014 kuni 2017 eest 400 000 eurot.

Kui üheksa autorite, teoste esitajate ja fonogrammitootjate esindusorganisatsioon taotlevad valitsuselt aastatel 2014 kuni 2017 saamata jäänud tühja kasseti tasu hüvitamist 42,1 miljoni euro eest, siis justiitsministeeriumi hinnangul jääb õigustatud hüvitise määr sõltuvalt võimalikust kohtu käsitlusest 320 000 euro ja 3 miljoni euro vahele. Ministeeriumi hinnangul võiks sõlmida ühingutega kompromisskokkulepe ja maksta hüvitist kuni 400 000 eurot, vahendas BNS.

Kuivõrd riigikohtu märtsikuise otsuse kohaselt peab riik hüvitama perioodi 2010 kuni 2013 eest autorikaitseorganisatsioonile sama kaebuse eest 80 000 eurot, siis on väga tõenäoline, et riik peab maksma hüvitist ka perioodi 2013 kuni 2017 eest.

Võimaliku hüvitise suurus sõltub sellest, milliste andmekandjate eest on ühingutel õigus tühja kasseti tasu saada. Kui lähtuda ringkonnakohtu 31. oktoobri otsuse metoodikast, siis on õigustatud hüvitiseks ligi 320 000 eurot, kuid kui kassetitasu tuleks maksta ka nutitelefonide ning süle- ja lauaarvutite eest, siis võib õigustatud hüvitis olla üle 3 miljoni euro.

Üheksa autorite ühingut taotlevad valitsuselt nelja-aastasel perioodil tekitatud varalise kahju eest hüvitist 42,1 miljoni euro eest, millest 37,9 miljoni eurot moodustab saamata jäänud tulu ja 4,2 miljonit eurot tekkinud viivis.

Raha nõuavad autorite ühing, fonogrammitootjate ühing, esitajate liit, audivisuaalautorite liit, heliloojate liit, interpreteetide liit, lavastajate liit, lavastuskunstnike liit ja näitlejate liit.

Riigikohus tegi märtsis otsuse, millega riik peab autorikaitsejatele maksma 80 000 eurot aastate aastate 2010 kuni 2013 saamata jäänud tulu eest. Vaidlus seisneb selles, et valitsus pole aastast 2006 kaasajastanud salvestusseadmete ja -kandjate loetelu, millelt niinimetatud tühja kasseti tasu arvestatakse.

Autorikaitsjate taotluse kohaselt peaks sellesse loetelusse lisama tahvelarvutid, sülearvutid, lauaarvutid, kõvakettad, CD ja DVD kirjutajad, mobiiltelefonid, audio- või meediapleierid, DVD, HD-DVD ja BD-salvestajad, välised kõvakettad, USB-mälupulgad, kõvakettaga videotuunerid, salvestavad digiboksid ja nutitelerid.

Niinimetatud tühja kasseti tasu eest riigiti inimese kohta laekuvad tasud on erinevad: riikides, kus on sisse viidud tasud ka uuema tehnoloogiaga salvestuskandjate ja -seadmete eest – näiteks Prantsusmaal, Saksamaal ja Belgias – on tasud inimese kohta 2-3 eurot aastas; Euroopa Liidu keskmine on vaidlusalustel aastatel jäänud 1,5 euro juurde. Eesti on oma näitajaga ehk 0,02 eurot 2013. aastal Euroopa Liidu riikidest viimasel kohal.

Laadimine...Laadimine...